[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haak : haagi : haaki 'väike konks; libisemist vältiv hobuseraua osa; kõverdatud käega alt v küljelt antud poksilöök'
← saksa Haken 'haak, konks; haak, teatud poksilöök; ader; adramaa'
← alamsaksa hake 'haak, konks'
Samatüveline tegusõna haakima võib samuti olla saksa või alamsaksa keelest laenatud, ← haken 'haakima'. Sama tüvi võib olla laenatud sõnas heegeldama, laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, pootshaak.

heegeldama : heegeldada : heegeldan 'pikavarrelise konksus otsaga nõelaga niidist v lõngast silmuselist kudet tegema'
○ eigeldama, hekeldämä, häägeldama, hääkeldama
← alamsaksa hekelen 'heegeldama'
Teisalt on arvatud, et hilisem laen, ← saksa häkeln 'heegeldama'. Saksa sõna on tuletis samast tüvest, mis on sõna haak laenuallikas.

kõblas : kõpla : kõblast 'varrest ja selle külge nurga all kinnitatud terast koosnev maaharimisriist'
← balti
leedu kaplys '(nüri) kirves; kõblas; kirka'
läti kaplis 'kõblas'
← balti
leedu kablys 'konks; haak; pootshaak'
läti kablis 'haak'
Vt ka kabli.

naast : naastu : naastu 'kaunistav, tugevdav v kinnitav kilbike, nupuke v plaadike'
◊ nastik
← alggermaani *nastō, *nastⁱjō
algskandinaavia *nastu, *nastiju
gotlandi nast 'kinnitusnõel'
vanaislandi nest 'nõel, pannal, sõlg'
norra neste 'pannal, sõlg, haak'
● soome nasta 'rõhknael; naast, nael, tihvt; nupp'; mrd 'sõlg; kinga paelaaugu metallääris; rihma hoidev nahkaas'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. nastik on tuletis murdelisest tüvevariandist nast.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

obadus : obaduse : obadust 'metallist aas'; kõnek 'tugev hoop'
← vene óbod 'võru, rõngas; kaarkinnis'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hopaus 'haak, (ukse)kramp'.

penn : penni : penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
○ pend
? ← alamsaksa bent 'nöör, (tünni)vits'
? ← rootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; katusesarikate v laevakaarte paar, ühendav palk jms'
On ka arvatud, et võib olla eestirootsi laen, ← eestirootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; kaldpuu väraval', kuid eesti sõna laia murdeleviku tõttu on see vähem tõenäoline.

pootshaak : pootshaagi : pootshaaki 'pika varre otsas olev ühe sirge ja ühe kõvera haruga teraskonks'
← alamsaksa bō(t)shake 'pootshaak'
← saksa Bootshaken 'pootshaak'
← rootsi båtshake 'pootshaak'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + hake 'haak, konks'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat, ja järelosise alamsaksa või saksa vaste, haak. Laenatud on teinegi liitsõna sama esiosisega, pootsman.

puskama : pusata : puskan '(sarvedega) torkama v tõukama'
◊ puselema, pusu-
● liivi puslõ 'pea v sarvedega pusata'
vadja pusata, puskõa 'puskida'
soome puskea 'tõugata, pusata, lükata'
isuri puskia 'tõugata, pusata; hammustada (sääse kohta)'
Aunuse karjala puskie 'puskida; vajutada, peale suruda'
lüüdi puskeda 'tõugata, pusata'
vepsa puskta 'puskida; torgata; tappa'
Lule saami påskåti- 'torgata, pista, surnuks pussitada'
mari püškə̑laš '(haak- v nööpnõelaga) kinnitama; pistma, torkama, hammustama'
handi poχəl- 'pistma, torkama; tõukama, puskama'
mansi puwt- 'pistma, torkama; tõukama, puskama'
Soome-ugri tüvi.

riugas : riuka : riugast 'kaval võte, vigur; salasepitsus'
○ kriuhk, kriuk, kriuge, ruigas
◊ kriugas
← vene krjuk 'konks, haak'
Murretes esinevad selle sõna variandid ka otseselt venepärases tähenduses 'konks, kartulikonks, sõnnikukonks'. Sõna kirjakeelsele tähendusele vastav ülekantud tähendus on vene keeles vaid tuletisel krjučók 'konks, haak; kisk, kida; riugas, vigur, nõks; nõksumees, seaduseväänaja', mille mitmuse vorm on samuti laenatud, krutski.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.