[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

laba : laba : laba 'tööriista, eseme vm lai ja lame osa; (jala, suka) pöid'
liivi labā 'lame pind; laba, lusika kaha'
vadja lapa 'laba'
soome lapa 'piht; turi; laba'
isuri laba '(aeru)laba'
Aunuse karjala laba 'laba; koonlalaud'
lüüdi laba 'hobuse turi; (aeru)laba; lant, koonlapuu istelaud'
vepsa laba 'koonlalaud; (jala)laba'
Inari saami lyepi 'laba'
? mansi -lop liitsõnas kātlop 'kämblalaius'
? neenetsi ləb́a 'aer, mõla'
? eenetsi lobe 'aer'
? nganassaani labaŋ 'aer'
? sölkupi lapu 'aer, mõla'
? matori lia 'aer'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka labidas, labu.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

pool1 : poole : poolt 'murdarv üks kahendik; keskkoht; millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms); kaheks jaotatava eseme vm üks osa'
liivi pūoļ 'üks kahendik; pool, külg'
vadja pooli 'üks kahendik; kesk-; pool, külg; kant, maanurk'
soome puoli 'üks kahendik; pool, külg; suund'
isuri pooli 'üks kahendik; suund, kant'
Aunuse karjala puoli 'üks kahendik; pool, külg; keskpaik'
lüüdi puoľi 'üks kahendik; pool, külg'
vepsa poľ 'üks kahendik; suund, kant; pool, külg'
? ersa pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
? mokša pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Varem on arvatud, et tüve variant võib olla kaugemate sugulaskeelte samatähenduslikes eesvokaalsetes sõnades, peel. On oletatud, et tüvi võib olla indoeuroopa (baltoslaavi) laen, ← tüvi, mille vaste on nt vene pol 'pool; põrand; sugu, sugupool'. Tuletis pooldama on laenatud keeleuuenduse ajal soome keelest, ← soome puoltaa 'pooldada, toetada'.

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
?alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
?algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
liivi oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

selg : selja : selga 'keha tagaosa õlgadest tuharateni, loomadel keha ülaosa; selga meenutav osa esemel, kehaosal v loodusobjektil; ühesugune laiuv vee- v maismaa-ala'
lõunaeesti sälg
liivi sǟlga 'kehaosa; avameri'
vadja seltšä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
soome selkä 'kehaosa; eseme vm osa; mäeseljak, voor; avavesi'
isuri selgä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv veeala'
Aunuse karjala seľgü 'kehaosa; eseme vm osa; seljandik'
lüüdi šelg 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
vepsa süug, seľg 'kehaosa'
saami čielgi 'kehaosa; hari; soa osa; seljandik'
mari šə̑lə̑ž 'ristluupiirkond'
Läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka seelik, selis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur