[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 17 artiklit

ahker : ahkra : ahkrat mrd 'hakkaja, igale tööle valmis, kärmas'
?soome ahkera 'usin, virk, agar'
Kirderannikumurretes levinud sõna. Võimalik soome allikas võib olla tuletis soome sõnast ahku, ahin. Teisalt on arvatud, et soome allikas võib olla soomerootsi laen, ← soomerootsi agär 'kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar'. Vt ka agar.

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

elev : eleva : elevat 'erk, (rõõmsalt) erutatud' elama

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
ärgas, ärkama
liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
helama, heli
liivi õldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

hell : hella : hella 'täis armastust, õrnust, õrn; puudutuse vastu tundlik'
helde
vadja ellä 'hell, õrn; tundlik'
soome hellä 'hell, õrn; leebe, lahke; tundlik, valuline'
isuri hellä 'hell, õrn'
Aunuse karjala hellü 'hell, õrn; tundlik; erk'
lüüdi helduda 'heldida, härduda; valusaks muutuda'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas helde on astmevahelduslike tüvede analoogial tekkinud tüvevariant. Vt ka heller-.

hõrk : hõrgu : hõrku 'isuäratav, peene maitsega'
vadja erkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
soome herkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
isuri herkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
Aunuse karjala herkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas erk.

kime : kimeda : kimedat 'kõrge, läbitungiv'
vadja kimmiä 'ere, erk (värvi kohta)'
soome kimeä 'kime'; mrd 'ere (päikesepaiste kohta)'
isuri kimmiiä 'kime; ere, erk (värvi kohta)'
Aunuse karjala kimakko 'kime; peatäis, noomitus; suur, kange (palavuse kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla isuri keelest laenatud. Vt ka kimalane, kimama.

kirgas2 : kirka : kirgast 'särav, hele; säravalt puhas, selge'; mrd 'kõbus, terve, elurõõmus'
soome kirkas 'ere, erk; hiilgav, särav, hele; läbipaistev; selge, puhas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud kirderannikumurretes, kus on samuti tegemist soome laenuga.

suhe : suhte : suhet 'võrdlusel põhinev arvuline vahekord; inimeste vahekord; seos'
soome suhde 'suhe'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keelest on laenatud ka suhteline, ← soome suhteellinen 'suhteline; võrdeline'. Soome keele eeskujul on moodustatud suhtuma, vrd soome suhtautua 'suhtuda'. Soome laenuallika tüvi võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu suktas 'väänatud, keeratud, painutatud; virge, erk, kaval' ja läti sūkt 'väänama, keerama'.

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

virge : virge : virget 'ärkvel olev; ergas'
vire2
liivi virgzõ 'virge, elav, vilgas'; virgõ 'virguda, ärgata'
soome virkeä 'virge, elav, ärgas'; vireä 'erk, elav, reibas; virge'; virota 'ellu ärgata, elustuda, virguda'
Aunuse karjala virota (lihtmineviku ains 3P virgoi) 'küllastuda; soovides pettuda'
lüüdi virgota 'elustuda, terveks saada'
saami fargat 'kärmas, nobe, vilgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas virk.

äratama : äratada : äratan 'uneseisundist ärkvele ajama, virguma panema; teadvusele tooma'
lõunaeesti heränemä 'ärkama'
soome herätä 'ärgata, virguda'
lüüdi heraštuda 'ärgata'
vepsa heraštuda 'ärgata'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüve variant mis sõnas ärkama, erk.

ärgas : ärksa : ärksat 'ärkvel olev, virge, mitte unine ega loid' erk

ärkama : ärgata : ärkan 'uneseisundist toibuma, virguma' erk

ärplema : ärbelda : ärplen 'suurustama; kiitlema, kelkima, hooplema'
On arvatud, et variant vanemast murdesõnast ärklema 'elavalt tegutsema', mis on tuletis ärkama tüvest, erk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur