[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
ärgas, ärkama
liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

kehklema : kehelda : kehklen 'mitte paigal püsima, rahutult liikvel olema'; mrd 'kiitlema, hooplema'
kehitama
soome kehkeä 'kobe, kohev; ergas, tarmukas'; mrd 'innukas, aldis'; kehitä, kehjetä, kehkeytyä 'lahti hargneda, lahti tulla; moodustuda, kujuneda, kasvada'
Aunuse karjala kehittiä 'kehutada; soovitada; pakkuda (sööki-jooki)'
vepsa kehkitada 'peale v ümber kerida'
On arvatud, et tuletis tüvest keha.

kipakas2 : kipaka : kipakat 'kärsitu, läbematu, tõtlik'
soome kipakka 'äge, äkiline; käre; kiire, nobe'
Aunuse karjala kipakko 'äge, äkiline, tuline, elavaloomuline; ergas, tundlik'
On arvatud, et tuletis kippuma tüvest.

pire : pireda : piredat 'tormakas, kannatamatu, kärsitu, rahutu, äge; pirtsakas'
soome mrd pireä 'värske, jahe, rabe; ergas, virge'
saami barut 'käbe, kärmas, välejalgne'
komi peri̮d 'kiire, kärmas'
Läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

reibas : reipa : reibast 'ergas, vilgas, teotahteline, elav ja elurõõmus; hoogne, söakas'
soome reipas 'ergas, elav, vilgas; tarmukas, energiline; käbe, kärmas, liikuv; kartmatu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

vilgas : vilka : vilgast 'elav, nobe, kärmas'
soome vilkas 'vilgas, elav; reibas; kärme, nobe'
isuri vilgas 'ergas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades vilk ja/või vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas vilbas.

virge : virge : virget 'ärkvel olev; ergas'
vire2
liivi virgzõ 'virge, elav, vilgas'; virgõ 'virguda, ärgata'
soome virkeä 'virge, elav, ärgas'; vireä 'erk, elav, reibas; virge'; virota 'ellu ärgata, elustuda, virguda'
Aunuse karjala virota (lihtmineviku ains 3P virgoi) 'küllastuda; soovides pettuda'
lüüdi virgota 'elustuda, terveks saada'
saami fargat 'kärmas, nobe, vilgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas virk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur