[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
◊ ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

ergama : erata : ergan 'eredana paistma, kiirgama; tugevasti punasena v roosana paistma v kumama' ere

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
◊ ärgas, ärkama
● liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

kime : kimeda : kimedat 'kõrge, läbitungiv'
● vadja kimmiä 'ere, erk (värvi kohta)'
soome kimeä 'kime'; mrd 'ere (päikesepaiste kohta)'
isuri kimmiiä 'kime; ere, erk (värvi kohta)'
Aunuse karjala kimakko 'kime; peatäis, noomitus; suur, kange (palavuse kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla isuri keelest laenatud. Vt ka kimalane, kimama.

kirgas2 : kirka : kirgast 'särav, hele; säravalt puhas, selge'; mrd 'kõbus, terve, elurõõmus'
← soome kirkas 'ere, erk; hiilgav, särav, hele; läbipaistev; selge, puhas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud kirderannikumurretes, kus on samuti tegemist soome laenuga.

krell : krelli : krelli 'ere, terav (värvuse kohta)'
← saksa grell 'ere, pimestav; räige'

räige : räige : räiget 'ebameeldivalt terav v tugev, kõrvu v silmi ärritav'
← soome räikeä 'ere; lõikav, kile, läbitungiv (hääle kohta); silmatorkav; maitselage, labane; jõhker, tahumatu; jultunud'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

sirge : sirge : sirget 'ilma kõveruste ja loogeteta, otse kulgev; tasane, sile; selge, klaar; otse kulgev teelõik, otselöök'
◊ sire, sirutama
● vadja sirkõa 'selge, läbipaistev; kirgas, hele; sirge, sihvakas; pikk, sirge (õled, linad)'
soome sirkeä 'elav; rõõmus; kõbus; nobe'; mrd 'sirge, sile'
isuri sirkiä 'ere, kirgas; selge'
? ersa sorgams 'kerkima, tõusma'
? mokša sǝrχkams 'riietuma, end varustama; käima, käima hakkama (pärmiga); minema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka sirakas2.

särg : särje : särge 'mage- ja riimveekala (Rutilus rutilus)'
● liivi särg 'roosärg, särg'
vadja särtši, särtšä 'särg'
soome särki 'särg'
isuri särgi 'särg'
Aunuse karjala särgi 'särg'
lüüdi šäŕg 'särg'
vepsa säŕǵ 'särg'
ersa seŕge 'särg'
mokša śäŕge 'särg'
mari šereŋge 'särg'
handi lär 'kiisk'
mansi tārka 'kiisk'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome ja volga keeltes võib olla balti laen, ← balti *sark-, mille vasted on läti sarks 'punakas', sarkans 'punane', leedu sarkanas 'ere, roosa, helepunane'.

valge : valge : valget 'lume, piima vms värvi; (küllaldaselt) valgust omav, valgustatud'
◊ valendama, valk
● ? liivi vālda 'valge'
vadja valkõa 'valge; valgusrikas, hele; valgus'
soome valkea 'valge; valgusrikas; tuli, lõke'
isuri valkia 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
Aunuse karjala valgei 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
lüüdi valged 'valge; valgusrikas'
vepsa vauged 'valge; valgusrikas, selge; valgus'
? ersa valdo 'valgus; valgusrikas; hele'
? mokša valda 'valgusrikas, ere; rõõmus; valgus'
mari βolγə̑δo 'valgus, heledus'
? ungari villám 'välk', világ 'valgus'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka vali, valu1 ja valvakas.