[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak', eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti ← soome erittäin 'eriti, väga', eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

lagu : lagu ~ lao : lagu 'terviklikkuse ja vormi kaotamine; osadeks jagunemine; levimine, laiali valgumine'
◊ laostama, laotama
← alggermaani *laǥa-
vanaislandi lag 'midagi teatavasse kohta asetatut; asukoht, asend'
● liivi la’ggõ 'lahutada, eraldada; lahku minna; levida; eralduda; laguneda'
vadja lagottaa '(laiali) laotada; lahutada, eraldada'
soome lako väljendis (olla) laossa 'lamandunud', (mennä) lakoon 'lamanduda'
isuri lago väljendis on laos 'lamandunud'
Aunuse karjala lago 'lamandunud'
lüüdi lago väljendis oo lagos 'lamandunud'
vepsa lago '(vilja) lamandumine'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi laot (nēr) '(maha) rebima, tõmbama' (← laotama).

longuma : longuda : longun 'lõdvalt rippu vajuma'
● soome (k)lonkkua 'loksuda, lõtkuda, kõikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla soome longota 'lahti tulla, eralduda; avaneda', isuri longuttaa 'praokile avada, paotada', Aunuse karjala longata 'lahti lüüa', lüüdi longaińe '(ukse)pragu' ja võib-olla ka vepsa longoitez '(maa)lihe; järsak'. Vt ka lõnkuma.

lõhkema : lõhkeda : lõhken 'purunema'
◊ lõhe
● vadja lõhgõta 'lõhki minna, lõhkeda; lõhkuda, purustada'
soome lohjeta 'lõhki minna, lõheneda; irduda, eralduda'
isuri loheda 'lõhki minna, lõheneda; eralduda'
Aunuse karjala lohketa 'lõhki minna, lõheneda'
lüüdi lohketa 'lõhki minna, lõheneda; eralduda; murduda'
vepsa lohketa 'murduda, eralduda; laguneda, puruneda'
Võib olla tüve lahk variant. Vt ka lohk.

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
◊ läkitama, läte
● liivi lǟ’dõ 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.