[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
eraldi, eri, ära2, -äranis
algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak soome erakko 'eremiit, erak', eriline soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti soome erittäin 'eriti, väga', eristama soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

eri 'erinev, lahknev, erisugune; eraldi olev, iseseisev' era-
vadja eri 'eri, eraldi; eri(sugune)'
soome eri 'eri, erinev; teistsugune'
isuri eri 'eri, erinev'
karjala eri
lüüdi eŕi 'eri, erinev'

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
pudi,pudisema1,pudu,puistama
liivi puddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

roov : roovi : roovi 'katusekatet vahetult kandev sarikatele kinnitatud rõhtlattidest v laudadest alus, roovitis; katuselatt; lahtise tulekolde kohal olev kate'; mrd 'katusealune (eraldi ehitisena)'
alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Sama alamsaksa tüvi võib olla eri tähenduses ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul ruhv. Vt ka roop2.

värav : värava : väravat 'müüris, aias v seinas olev sisse- ja väljapääsu võimaldav tarind; sellesarnane eraldi seisev tarind'
vanavene verěja 'väravapost'
liivi rõd 'värav'
vadja väräjä 'värav'
soome veräjä 'värav'
isuri verrääjä 'värav'
Aunuse karjala veräi 'värav; välisuks'
lüüdi veräi, verai 'värav; välisuks'
vepsa vere͔i 'välisuks'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur