[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aelema : aeleda : aelen 'end aeg-ajalt liigutades lamama, vähkrema; ringi hulkuma, amelema' ajama

asuma : asuda : asun 'paiknema; minema v tulema, end sisse seadma; tegema hakkama, alustama' ase
● vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asua '? asuda, olla'
soome asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pingutusnöörile)'

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh₁g-i̯e, *jeh₁g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

ise : enese ~ enda : ennast ~ end (rõhutab, tõstab esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut) 'just see'; (määrsõnana) 'ilma abita, omal jõul'; (käändumatu omadussõnana) 'erinev, teistsugune'
◊ isik
● liivi ī’ž 'ise'
vadja ize 'ise'
soome itse 'ise'
isuri itse 'ise'
Aunuse karjala iče 'ise; inimene'
lüüdi iťš́e 'ise; inimene'
saami (j)ieš 'ise'
ersa eś 'oma; ise'
mokša eś 'oma; ise'
mari š- sõnas ške 'ise'
udmurdi ač́- 'ise'
komi ać- 'ise'
lõunahandi is 'hingevari'
mansi is 'inimese vari'
? ungari mrd iz, isz 'igemehaigus; vähk'
Soome-ugri tüvi. Eesti keeles on asesõna vormistik segunenud enese tüvega. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka jukagiiri eiďi 'hea vaim'. Vt ka eisik.

katkema : katkeda : katken '(kaheks tükiks) minema, murduma, purunema; ajutiseks pooleli jääma; lakkama, lõppema'; mrd 'end ära vaevama, väsima'
○ lõunaeesti kakkema
◊ kaklema, kaksama, katki
● liivi katkāstõ 'katki kiskuda; end (tõstmisega) ära katkestada', katkõ 'katkuda, kitkuda'
vadja kadgõta, katkõa, katkõõssa 'katki minna, murduda'
soome katketa 'katki minna, murduda; lakata, lõppeda; pooleli jääda'
isuri kadeda 'katki minna, murduda'
Aunuse karjala katketa 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
lüüdi katketa 'katki minna, murduda'
vepsa katketa, katte͔ta 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
? udmurdi kuaškani̮ 'lagunema, purunema, kokku varisema'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi. Tuletised kaksama ja kaklema lähtuvad murdelisest tüvevariandist, kus tk > kk. Vt ka kakand ja kakerjas.

klanima : klanida : klanin 'nuruma, manguma; siluma; ilusaks tegema, üles lööma, mukkima'; mrd 'laimama, teotama; tühja juttu rääkima'
○ lanima, klaanima
← vene klánjat’sja 'kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama; alandlikult paluma, end alandama'; van 'meelehead viima v tooma'
Tähendused 'siluma' ja 'ilusaks tegema, üles lööma, mukkima' on tõenäoliselt tekkinud segunemisel laanima tüvega.

kõdi : kõdi : kõdi 'naha kergel puudutamisel v silitamisel tekkiv närviärritus, mis kutsub esile reflektoorseid tõrjeliigutusi ja naeru'
◊ kudi
● liivi gõdīņţõ, kitīņţõ, kutīņţõ 'kõditada'
vadja kutisa 'end liigutada; sibelda'; kuduttaa 'kõditada'
soome kutiaa 'kõdi karta; sügeleda, kõdi olla'
isuri kutissa 'kõdi olla; kõditada'
karjala kutšuttoa 'kõditada; sügeleda'
lüüdi kutšutada 'kõditada'
vepsa kučutada 'kõditada; sügeleda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kidisema.

kõõluma : kõõluda : kõõlun 'millegi najale nõjatudes v millestki kinni hoides end kõlgutama, kiigutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

liibuma : liibuda : liibun 'end millegi v kellegi vastu suruma; tihedalt millegi v kellegi vastu hoiduma'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnadeks on võinud olla saksa liebeln 'flirtima, armatsema', liebkosen 'kallistama, paitama' ja kleben 'kleepima, kleepuma'.

loobuma : loobuda : loobun 'end (vabatahtlikult) ilma jätma'
← soome luopua 'loobuda; tagasi astuda, lahti ütelda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Sõna on tuntud kohati ka murretes, kus võib osalt olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis looma tüvest. Vt ka loovutama.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
● liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

nihelema : nihelda ~ niheleda : nihelen '(istudes, lamades) end rahutult edasi-tagasi nihutama' nihkuma

noolima : noolida : noolin 'keelega (korduvalt) üle tõmbama, limpsima, lakkuma'
● liivi nuolõ 'noolida'
vadja noolla 'noolida'
soome nuolla 'noolida'
isuri noolla 'noolida'
Aunuse karjala nuolta 'noolida'
lüüdi nuolda, nuolta 'noolida'
vepsa nouda 'noolida'
saami njoallut 'noolida'
ersa nolams 'limpsama, nilpsama'
mokša nolams 'noolima; limpsama, nilpsama'
mari nulaš 'noolima'
udmurdi ńuli̮ni̮ 'noolima', ńuliśki̮ni̮ '(end) lakkuma'
komi ńuvni̮ 'noolima'
handi ńŏᴧ-, ńăl- 'noolima'
mansi ńolant- 'noolima'
ungari nyal 'noolima'
? neenetsi ńancǝ- 'noolima'
? nganassaani ńəndetə- 'noolima'
sölkupi ńū- 'noolima'
kamassi nш- 'noolima'
Uurali tüvi.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
◊ naaldama, najal
● liivi no’jjõ 'end millegi vastu toetada', no’jjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

pressima : pressida : pressin 'tugevasti suruma, vajutama, lükkama, litsuma; (end) pingutama, midagi pingutades tegema; pealekäivalt nõudma, survet avaldades v vägisi, vastupanu kohates midagi tegema'
○ ressima
← saksa pressen 'pressima, suruma'
← baltisaksa pressen 'triikima'

pugema : pugeda : poen 'end mahutades, väiksemaks tehes kitsamasse kohta, sellest läbi v välja minema; hiilima, lipsama; peidukohta minema, varjuma; kellelegi väga ligi minema; kellelegi meeldida püüdma, lipitsema'
◊ poetama
● liivi pu’ggõ 'roomata, (peitu) pugeda'
soome pukea 'riietada, riidesse panna'
lüüdi pugoittada 'pista'
vepsa pugetada '(sisse, taha) ajada v pista'
? saami bohkat 'puurida'
? ungari bújik 'peituma, pugema', búvik 'hiilima, lipsama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka poikvel, pugerik.

ringutama : ringutada : ringutan 'rammestusest, väsimusest (käsi üles tõstes) end sirutama; käsi üles v välja sirutama'
○ rõngotama
← saksa ringen '(käsi) ringutama; seljatama (maadluses); (käest) ära kiskuma; maadlema, võitlema'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi riņtlõ 'end välja sirutada, end venitada' ja vadja ringottaa 'ringutada; ringutama ajada'.

ripsima : ripsida : ripsin 'piserdama, piisutama; (kergelt) rapsima'
● liivi ripsõ 'raputada; end liigutada; lüüa; silmi pilgutada'
vadja ripsiä '(silmis) virvendada'
soome ripsiä 'piserdada, pritsida, piisutada'; mrd 'puhastada tolmust luuaga, vihaga vms; heinakuhja vms siluda'; ripsaa 'krõbiseda, krabiseda, krõpsatada, praksatada'
isuri ripsuttaa 'piserdada, piisutada'
Aunuse karjala ripsata 'puistata, riputada, piserdada; kiiresti v äkki tegutseda'
lüüdi ripsuttada 'kõlgutada, vehkida'
vepsa ŕipsutada 'silmi pilgutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades riputama ja sipsima.

rähklema : rähelda : rähklen 'end rahutult liigutama, rabelema; maadlema, rüselema; rahmeldama, tööd rassima'
● soome rähkiä 'rügada, rassida, vaeva näha, ponnistada'
Aunuse karjala rähkiä 'ähkida, puhkida; vaeva näha, ponnistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt murdesõnas rehkma, rõhk.

rüüstama : rüüstata : rüüstan 'hävitades, röövides laastama, tühjaks, paljaks riisuma; lõhkuma ja lagastama'
● ? liivi rīštõ, rǖštõ 'haarata, kahmata, midagi vägivaldselt teha; kühveldada'
vadja rööset 'röövida, riisuda; varastada'
soome ryöstää 'röövida, riisuda; ära v endale võtta; end lahti rebida, valla pääseda'
isuri rööstää 'röövida, riisuda; ära võtta'
Aunuse karjala rüöstiä 'röövida, riisuda; ära võtta; tormata, kihutada [?]'
lüüdi rüöstäüdüdä 'end lahti rebida'
vepsa röstta 'välja kiskuda, kitkuda, tõmmata'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud.

sattuma : sattuda : satun ~ sattun 'juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma; juhtumisi esinema v ette tulema; tabama, millegi pihta minema'
● vadja sattua 'kuhugi sattuda, pihta sattuda; ärrituda, end häirida lasta'
soome sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
isuri sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
Aunuse karjala sattavuo, sattuokseh 'end vigastada, haiget saada'
lüüdi satattada 'viga teha; haiget teha'
vepsa satatada 'viga teha; haiget teha'
ersa satoms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
mokša satəms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et võib olla vana tuletis saama või sadama tüvest.

sirge : sirge : sirget 'ilma kõveruste ja loogeteta, otse kulgev; tasane, sile; selge, klaar; otse kulgev teelõik, otselöök'
◊ sire, sirutama
● vadja sirkõa 'selge, läbipaistev; kirgas, hele; sirge, sihvakas; pikk, sirge (õled, linad)'
soome sirkeä 'elav; rõõmus; kõbus; nobe'; mrd 'sirge, sile'
isuri sirkiä 'ere, kirgas; selge'
? ersa sorgams 'kerkima, tõusma'
? mokša sǝrχkams 'riietuma, end varustama; käima, käima hakkama (pärmiga); minema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka sirakas2.

suplema : supelda : suplen 'sulistades, ujudes v sukeldudes end vees värskendama'
● Salatsi liivi schuiblub (oleviku ains 3P) 'ujuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sööbima : sööbida : sööbin 'millessegi uuristuma, sisse tungima, end millessegi sisse sööma' sööma

toibuma : toibuda : toibun 'tervise poolest kosuma; teadvusele tulema; enesevalitsemist, enesekindlust tagasi saama, end koguma'
● soome toipua 'kosuda, terveneda; taastuda, üle saada'
Aunuse karjala toibuo 'terveneda; teadvusele tulla; elustuda, virguda'
lüüdi toibduda 'kosuda, terveneda; taastuda, üle saada'
vepsa toibuda 'kosuda, terveneda; taastuda, üle saada'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas toim, sel juhul võib sama tüvi olla ka sõnas toitma.

trimpama : trimbata : trimpan '(tublisti) alkohoolseid jooke pruukima, purjutama'
Peetud häälikuliselt ajendatud tüveks, mille vaste võib olla soome rimpuilla 'vingerdada, rabelda, sipelda; end lahti rebida, rapsida'. Teisalt võib olla rahvaetümoloogiliselt moonutatud laentüvi, ← saksa trinken 'jooma'.

trükkima : trükkida : trükin 'teksti, jooniseid jm kujutisi plaadilt v silindrilt, mille pealispinnal on värvi ülekandvad elemendid, paberile vm materjalile paljundama; riiet, nahka vm materjali mustriga katma (masinaga v käsitsi); kirjutusmasinal kirjutama'
○ rükkima
◊ trügima
← alamsaksa drucken 'pigistama, pressima, vajutama; tunglema, tõuklema, (end) suruma; vaikselt olema, vaikselt eemalduma; trükkima'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline trükk, ← alamsaksa druck 'surve, rõhumine, ahistus', ning võib-olla ka trükkal. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, trukk. Sõnas trügima on tüve tähenduslikult eristunud variant, mille häälikulist kuju on tõenäoliselt mõjutanud lähedased tüved, nt nügima, togima. Eesti keelest on laenatud vadja trükkiä '(õmblusmasinaga) tikkida, teppida'.

tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'
● vadja tungõta '(vahele) tungida, tükkida; toppida'
soome tunkea 'toppida; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; tungida, tükkida'
isuri tunkissa 'tungida, tükkida'
Aunuse karjala tungie 'lükata, tõugata; (sisse) pista, torgata; täis toppida, täis ajada; trügida, tungelda'
lüüdi tungeda 'lükata, tõugata; toppida'
vepsa tunkta 'lükata, tõugata; toppida'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud. On ka oletatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on kas ersa toŋgoms 'pistma, (sisse) torkama, toppima; (jalatseid, sokke, sukki) jalga panema', mokša toŋgəms 'pistma, (sisse) torkama, toppima', ungari dug 'pistma, torkama, panema; peitma' või saami coggat 'panna, pista; täis toppida, tuupida; selga panna (riideid)'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tunga 'rüsi(jää)' (← tung). Vt ka tungraud.

tuuseldama : tuuseldada : tuuseldan 'sakutama, sasides raputama; askeldama, sebima, tormakalt liikuma v tegutsema; otsides kuskil, milleski tormakalt sorima, tuhlama'
○ tuusteldama, tuutseldama
← vene túžit’sja 'end pingutama, ponnistama, punnima'
On ka arvatud, et sõna on alamsaksa laen, ← alamsaksa tōsen 'sakutama, sasima, räsima'. Eesti keelest võib olla laenatud baltisaksa tuseln 'sakutama, sasima'.

upitama : upitada : upitan 'pingutades, jõudu rakendades tõstma, vinnama; end, oma keha v mõnd kehaosa (pingutusega) ülespoole tõstma' uppis