[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

naine : naise : naist '(hrl täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik; abielunaine'
◊ naima
● liivi nai 'naisisik; abielunaine'
vadja nain 'naisisik; abielunaine'
soome nainen 'naisisik; (hrv) abielunaine'
isuri nain 'naisisik; abielunaine'
Aunuse karjala naine 'naisisik; abielunaine'
lüüdi naińe, naine 'abielunaine'
vepsa naińe 'naisisik; abielunaine; noorik; minia'
handi näj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
mansi nāj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome sõna on *(i)nen-liiteline tuletis (liivi vastes tuleb liide esile omastavavormis naiz). Tuletusliideteta tüvi esineb tegusõnas naima. On oletatud, et tüvi võib olla algselt identne kaugemates sugulaskeeltes esineva eesvokaalse tüvega, mille vasted on saami njiŋŋelas, njiŋŋálas 'emasloom', ersa ńi 'abielunaine', mansi nē 'naisisik; abielunaine; emasloom', handi niŋ 'naisisik; abielunaine', ungari nő 'naisisik', neenetsi ńe 'naisisik; abielunaine', eenetsi ne 'naisisik; abielunaine', nganassaani ni̮ 'naisisik', sölkupi ne 'naisisik; abielunaine', kamassi nē, ne 'naisisik; abielunaine', matori nā 'naisisik; abielunaine' ning mida on oletatud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *g^wneh₂- 'naine', vaste nt vanakreeka gynḗ 'naine'. Sel juhul on tüvi muutunud läänemeresoome keeltes tagavokaalseks. Vt ka nääl.

tiine : tiine : tiinet '(emaslooma kohta:) loodet kandev'
○ lõunaeesti tiinõh
← balti
leedu dieni 'tiine'
● Salatsi liivi tīn 'tiine'
vadja tiini 'tiine'
soome tiine 'tiine'
isuri tiine 'tiine'
Aunuse karjala tiineh 'tiine'
lüüdi ťiińeh, ťiineh 'tiine'
vepsa ťińeh 'tiine'
On ka oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaindia dhénā 'emasloom, lüpsev lehm; naiserind' ja avesta daēnu- 'emane, imetav'. Samuti on oletatud, et tüve vaste võib olla mari tüž 'tiine'.