[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
? ← alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
● liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.