[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

hing1 : hinge : hinge 'õhu kopsudesse tõmbamine ja sealt eemaldamine; kopsudest eemaldatav õhk; elu; eluvaim; elusolend, hrl inimene'
hõng
liivi jeng 'hing, vaim; hingamine, hingus'
vadja entši 'hingamine, hingus; hingeõhk; hing, (elu)vaim; hing (olend); (kuri v püha) vaim'
soome henki 'hingamine, hingus; hingeõhk; elu; vaim; inimene, hing'
isuri hengi 'hing; inimene, hing; süda'
Aunuse karjala hengi 'hingamine; hing, süda; elu; inimene, hing'
lüüdi heng(i) 'hing; süda'
vepsa heng 'hing, vaim; süda; hing (olend)'
? udmurdi ǯog 'kuumus; leil'
? handi šăŋk 'kuum; kuumus'
? mansi sāŋk 'leitsak, kuumus'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. hõng on lõunaeestipärane tüvevariant.

hõlp : hõlbu : hõlpu 'kerge elu, kergendus, kergus; lust, elurõõm'
alggermaani *χelpō
vanaislandi hjalp 'abi, päästmine'
rootsi hjälp 'abi, toetus'
saksa helfen 'aitama, abistama'
vadja helppo 'hõlbus, kerge; kergendus, hõlp'
soome helppo 'kerge, hõlbus'; van 'kergendus, abi'
isuri helppo 'kerge, hõlbus'
Aunuse karjala helpo 'kerge, hõlbus'
lüüdi helpota 'vaikida, sumbuda, rahuneda'

laaberdama : laaberdada : laaberdan 'jalgu järele vedades käima; pummeldama; laia elu elama' laapama

leil : leili : leili 'kuumale kerisele heidetud veest tekkinud aur; kuumus, leitsak'; kõnek 'mahv, tamp'
kirderanniku löül(ü)
liivi läul 'leil; hing'
vadja löülü 'leil'
soome löyly 'leil'
isuri löülü 'leil'
Aunuse karjala ľöüľü 'leil'
lüüdi ľöuľ 'leil'
vepsa ľöľ 'leil'
saami lievla 'aur, leil; lõhn'
udmurdi lul 'hing; hingus; hingeõhk'
komi lov 'hing; elu; olevus'
idahandi lil 'hing, hingamine'
mansi lili 'hing, hingamine'
ungari lélek 'hing; paha v kuri vaim'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

loss : lossi : lossi 'valitseja v kõrgaadliku suur pidulik elu- ja esindushoone'
saksa Schloss 'loss'

oleskelu : oleskelu : oleskelu 'tegevuseta seisukord; passiivne, üksluine elu'
soome oleskelu 'oleskelu; elamine, viibimine'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud olema tüvest.

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.

toss2 : tossu : tossu '(paks) suits v aur; hais, lehk'; kõnek 'hing, elu'
liivi tosā 'udupilv'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd tosa 'aur; läppunud õhk; lehk'.

vaik : vaigu : vaiku 'paljude taimede, eriti okaspuude eritatav sitke, veniv ja kleepuv mass; kõrvades tekkiv kollakas eritis'
vadja vaikko '(puu- v kõrva)vaik'
soome vaikku 'kõrvavaik'
isuri vaikko 'kõrvavaik'
Aunuse karjala vaikku 'kõrvavaik'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu viekas 'jõud, elujõud; elu, eluiga'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur