[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 29 artiklit

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

atsakas : atsaka : atsakat 'tarmukas, hakkaja; reibas, elav, kärmas'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
elejad, elev
liivi jellõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
ärgas, ärkama
liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

juut : juudi : juuti 'vanaheebrea rahvast lähtunud laialipillatult paljudes maades elav rahvaste rühm'
alamsaksa jude 'juut'

kakand : kakandi : kakandit 'vees v niisketes kohtades elav väike lameda kehaga koorikloom'; mrd 'merikilk'
On arvatud, et tuletis tüvest kaka. Teisalt on oletatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vaste on soome katka 'kirpvähiline (Amphipoda)'; mrd 'kakand, mingi vees elav uss või putukas', ning mis võib olla sama tüvi kui sõnas katkema.

kala : kala : kala 'vees elav kõigusoojane selgroogne, kes hingab lõpustega, liigub uimede ja saba abil ning on hrl kaetud soomustega'
liivi kalā 'kala'
vadja kala 'kala'
soome kala 'kala'
isuri kala 'kala'
Aunuse karjala kala 'kala'
lüüdi kala 'kala'
vepsa kala 'kala'
saami guolli 'kala'
ersa kal 'kala'
mokša kal 'kala'
mari kol 'kala'
handi χŭᴧ, χul 'kala'
mansi χūl 'kala'
ungari hal 'kala'
neenetsi χaľa 'kala'
eenetsi kari, karε 'kala'
nganassaani koli̮ 'kala'
sölkupi k͔uə̑lǝ 'kala'
kamassi kola 'kala'
matori kälä 'kala'
Uurali tüvi.

karske : karske : karsket 'alkoholi mittetarvitav; kõlbeliselt puhas, vooruslik; karge, värske, karastav'; mrd 'lopsakas, haljas'
karsk, karss, karst
alamsaksa karsch 'elav, värske, jõuline'

kiire : kiire : kiiret 'ruttu, hoogsalt toimuv v kulgev; kärmas, nobe; pakiline; rutt'
kiirik-
vadja tšiire 'rutt; kärmas, nobe'
soome kiire 'rutt; kärmas, nobe'
isuri kiire 'rutt; kärmas, nobe'
Aunuse karjala kiireh 'rutt; kärmas, nobe'
lüüdi kiireh 'rutt'
vepsa kiruh 'rutt; kärmas, nobe'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi võib olla sama mis murdesõnas kiiras 'tiirane, kiimaline; edev, elav, vallatu' ning seega germaani laen, ← alggermaani *gīra-z, mille vasted on vanaülemsaksa gīri 'ahne, himukas; ihne, kitsi' ja norra mrd gīr 'kirg, tugev iha', läänemeresoome vaste on soome mrd kiiras 'kange, äge, vaevarikas; äkiline, raevukas'.

kiivas2 : kiiva : kiivast 'armukade; innukas, äge, hoolikas'
?balti
leedu gyvas 'elav; päris, tõeline'
soome kiivas 'äge, kirglik; kange, tugev; kiire; hoogne'
karjala kiivas 'äge, kirglik; kiire; kiimaline'
On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *gīwa-z 'ahne; ablas', mille vaste on vanainglise gīw, gēow, giow 'raisakotkas, raisakull', seda peetakse vähem usutavaks.

kulles : kullese : kullest 'vees elav ja lõpustega hingav kahepaikse vastne'; mrd 'rohukonn, konnapoeg'
kulle
alamsaksa kule 'konnakulles'

munk : munga : munka 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult üksiklasena v kloostri kogukonnas mungatõotuse järgi elav mees'
alamsaksa mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'munk'
rootsi munk 'munk'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina monachus 'munk', vanakreeka monachós 'munk'. Vt ka muuk2.

mutt4 : muti : mutti 'tiheda sametja musta karvkatte ning labidjate eesjäsemetega peamiselt maasse rajatud käikudes elav putuktoiduline loom (Talpa europaea)'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mutt 'mutt (loom)'.

mutukas : mutuka : mutukat 'putukas'
vadja mutukas, mutukka 'putukas; kulles; kalamaim'
soome mutiainen 'kihulane; kulles'
isuri mudukkain 'umbjärves elav kirbust väiksem must sääsk'
lüüdi muťiine 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mudilane.

nunn : nunna : nunna 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult harilikult kloostris elav naine'
alamsaksa nunne 'nunn'
vanarootsi nunna, nonna 'nunn'
Omastava käände vorm nunna osutab, et tegemist võib olla (vana)rootsi laenuga. Alamsaksa keelest on kahtlemata laenatud murdevariandid, mille omastava käände vorm on nunne või nunni. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, nonn. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud tüvi ladina keelest, ← keskladina nonna 'nunn'.

reibas : reipa : reibast 'ergas, vilgas, teotahteline, elav ja elurõõmus; hoogne, söakas'
soome reipas 'ergas, elav, vilgas; tarmukas, energiline; käbe, kärmas, liikuv; kartmatu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

ruik : ruiga : ruika 'hakisuurune tihedas roostikus elav oliivpruuni seljaga ja musta-valgetriibuliste külgedega lind (Rallus aquaticus)' ruigama

sirge : sirge : sirget 'ilma kõveruste ja loogeteta, otse kulgev; tasane, sile; selge, klaar; otse kulgev teelõik, otselöök'
sire, sirutama
vadja sirkõa 'selge, läbipaistev; kirgas, hele; sirge, sihvakas; pikk, sirge (õled, linad)'
soome sirkeä 'elav; rõõmus; kõbus; nobe'; mrd 'sirge, sile'
isuri sirkiä 'ere, kirgas; selge'
? ersa sorgams 'kerkima, tõusma'
? mokša sǝrχkams 'riietuma, end varustama; käima, käima hakkama (pärmiga); minema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka sirakas2.

tiivis : tiivi : tiivist 'tihe, kokkusurutud, kompaktne'
soome tiivis 'tihe, kompaktne; läbilaskmatu; intensiivne, elav, vilgas (tegevuse kohta)'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome murretest on laenatud kirderannikumurretes ja Hiiumaal esinev sõna tiiv 'tihe, pingul', ← soome mrd tiivi 'tihe, kompaktne; täpne, kitsi; hea, kindel'.

tõugjas : tõugja : tõugjat 'Kesk- ja Ida-Euroopa mageveekogudes elav soojalembene röövkala (Aspius aspius)'
● ? soome toutain 'tõugjas'
Soome sõna on vasteks juhul, kui eesti keeles on sõna algsem kuju olnud murretes esinev tõudjas, tõudas , mis hiljem on moondunud rahvaetümoloogilisel seostamisel tüvega tõug1. Teisalt võib sõna ollagi tuletis tüvest tõug1.

vada : vada : vada 'loba, kiire elav rääkimine'
soome mrd vatista 'kädistada, ladrata, lobiseda'
? Aunuse karjala vadžišta 'kriuksuda, kriiksuda'
karjala vatuo 'loba ajada'
? lüüdi vadžišta 'vigiseda, viriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

vallatu : vallatu : vallatut 'oma tegudes elav, lõbus, ülemeelik' vald

veider : veidra : veidrat 'kummaline, imelik, ebaharilik'
vadja veiterä 'väle, nobe, vilgas; julge'
soome mrd veiterä 'elav, reibas; terane'
isuri veiterä 'vilgas, kärme; lõbus, naljakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

vilgas : vilka : vilgast 'elav, nobe, kärmas'
soome vilkas 'vilgas, elav; reibas; kärme, nobe'
isuri vilgas 'ergas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades vilk ja/või vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas vilbas.

virge : virge : virget 'ärkvel olev; ergas'
vire2
liivi virgzõ 'virge, elav, vilgas'; virgõ 'virguda, ärgata'
soome virkeä 'virge, elav, ärgas'; vireä 'erk, elav, reibas; virge'; virota 'ellu ärgata, elustuda, virguda'
Aunuse karjala virota (lihtmineviku ains 3P virgoi) 'küllastuda; soovides pettuda'
lüüdi virgota 'elustuda, terveks saada'
saami fargat 'kärmas, nobe, vilgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas virk.

virmalised : virmaliste : virmalisi (mitm) 'põhjavalgus, polaarvalgus'
soome van virmalliset 'taeva märgid, virmalised [?]'; mrd virma 'kiire, elav, vilgas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vire1.

vähk : vähi : vähki 'vees elav lülijalgne selgrootu; pahaloomuline kasvaja'
balti
leedu vėžys 'vähk'
läti vēzis 'vähk'
liivi vejjõz 'vähk'
Tähendus 'pahaloomuline kasvaja' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Krebs 'vähk (selgrootu); pahaloomuline kasvaja'.

örd : ördi : ördi 'Vaikse ookeani põhjaosas elav merelind (Aethia)'
1980. aastatel loodud tehistüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur