[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
◊ elejad, elev
● liivi je’llõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

elejad : elejate : elejaid (mitm) 'ahtmiseks põllult koju toodud peksmata vili' elama

elev : eleva : elevat 'erk, (rõõmsalt) erutatud' elama

erev : ereva : erevat 'ärev, ootuselev'
◊ erutama
Võib olla sama tüve variant mis sõnas ärev. Tähendust on võinud mõjutada ka sõna elev, elama.

kannatama : kannatada : kannatan 'midagi rasket läbi elama; viga v kahju saama; taluma; sallima (hrl eitavalt); oodata läbema' kandma

kiratsema : kiratseda : kiratsen 'vaeselt, viletsalt elama; vaevu tegutsema v eksisteerima; põdur olema; halvasti kasvama, kidur olema' kirisema

kogema : kogeda : kogen 'läbi elama, tunda saama'
← soome kokea 'kogeda; proovida; võrku v püünist kontrollida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on sama tüvi mis sõnas kogemata. Soome keelest on laenatud ka tuletis kogemus, ← soome kokemus 'kogemus'.

laaberdama : laaberdada : laaberdan 'jalgu järele vedades käima; pummeldama; laia elu elama' laapama

lakk1 : laka : lakka 'laepealne, pööning; jõhvid vm karmimad karvad loomade kaelaharjal (nt hobusel, lõvil); (tasku)klapp, (mütsi)sirm; vähi liikuv tagakeha'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi lakād (mitm) 'hobuse lakk', laţţ 'kaabu, müts'
vadja lakka 'hoone laepealne, pööning'
soome lakka 'varikatus; (rehe) katuse lai räästas; pööning', lakki 'ääreta, sageli nokaga müts; naistemüts; (rukki)haki kate'
isuri lakka 'katusealuse v rehe pööning', lakki 'abielunaise peakate'
Aunuse karjala lakki 'abielunaise peakate; mehe peakate'
karjala lakka 'pööning; pealagi; mäe, künka tipp; abielunaise peakate v selle pealaeosa'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lagi. Varem on arvatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari lakik 'elama', kuid see on kaheldav vastete puudumise tõttu teistes kaugemates sugulaskeeltes.

lillutama : lillutada : lillutan 'hõlbuelu elama, trallitama; kergelt liikuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama tüvi mis lill. Lähedane tüvi on nt sõnades lullitama, lällama.

lullitama : lullitada : lullitan 'logelema, jõude elama, muretult ja lõbusalt aega veetma; vibreerivalt, tooni vaheldades häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lällama. Lähedast Võru murde sõna lullutam(m)a 'last magama äiutama, laulu ümisema' on peetud vene laenuks, ← vene ljuljúkat’ 'äiutama, lullutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski keeltes: soome lulla 'häll', lullata, lullia 'uinutada, kussutada, kiigutada' (võivad olla laenatud rootsi keelest); Aunuse karjala lulluo 'lobiseda, karjuda', rootsi lulla 'tuikuma, vaaruma; äiutama', saksa lullen 'äiutama; uinutama, vaigistama'.

majutama : majutada : majutan 'elamusse, korterisse elama paigutama; eluaset, peavarju andma'
← soome majoittaa 'majutada, korterisse paigutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tüve maja tuletis.

nugima : nugida : nugin 'teiste organismide kulul elama, parasiteerima'; mrd 'kontvõõraks käima (hrl pulmas)'
○ nugrima
← eestirootsi snugg, snωg 'kerjama; teiste kulul elama; kontvõõraks käima; söögiajal pealt vahtima'
Hiiumaal ja Loode-Eestis tähenduses 'pulmas kontvõõraks käima' tuntud murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud bioloogiaterminina uues tähenduses 'parasiteerima'.

olema : olla : olen 'eksisteerima; asuma, paiknema, viibima, elama, funktsioneerima, käituma'
◊ ollus
● liivi vȱlda 'olla'
vadja õlla 'olla'
soome olla 'olla'
isuri olla 'olla'
Aunuse karjala olla '(olemas) olla; asuda'
lüüdi olda 'olla'
vepsa ouda 'olla'
ersa uľems 'olema; saama kellekski, minema millekski'
mokša uľǝms 'olema; saama kellekski, minema millekski'
mari ulaš 'olema'
udmurdi vi̮li̮ni̮ 'saama kellekski, minema millekski'
komi ve̮vni̮ 'saama kellekski, minema millekski'
handi ol- 'olema, elama'
mansi ɔ̄l- 'olema'
ungari van 'olema'
Soome-ugri tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas oma. Võimalikkuse väljendamiseks kasutatakse teist olemist tähistanud tüve, leema. Vt ka olend, oleskelu, oletama, olme, ometi, pole.

priiskama : priisata : priiskan 'raiskama, pillama, laialt elama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla vadja priiskaa 'pritsida, pritsuda', soome mrd priiskottaa 'pritsida', isuri priiskahtaa 'pritsida'.

seiklema : seigelda : seiklen 'ebatavalisi, ootamatuid, sageli põnevuse, hädaohu v riskiga seotud juhtumeid otsima ja läbi elama'
← soome seikkailla 'seigelda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Laenatud on ka samatüveline sõna seik.

tuksuma : tuksuda : tuksun '(südame, veresoonte kohta:) kokkutõmbumise ja lõtvumise vahelduvas rütmis pidevalt, tajutavalt pulseerima; elama, elus olema; (mootorite, masinate kohta:) rütmilisi popsuvaid v põksuvaid helisid kuuldavale tooma'
● liivi tõkšlõ 'tuksuda, tukselda, pulseerida'
soome tuksuttaa 'popsuda, põksuda (nt mootori kohta)'
Aunuse karjala tukš- 'pehmelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puksima, toksima.

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
◊ tunnistama, tuttav
● liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama ← soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.

väsima : väsida : väsin 'töö, pingutuse vms tõttu kehaliselt v vaimselt jõuetuks v rammetuks jääma, vaevatuks muutuma'
○ lõunaeesti väsümä, kirderanniku väsümä
← alggermaani *wǣsia-
islandi væsa 'raskusi üle elama'
norra vaas 'tormikahjustus'
● liivi vä’zzõ 'väsida'
vadja väsüä 'väsida'
soome väsyä 'väsida; tüdida'
isuri vässüüä 'väsida'
Aunuse karjala väzüö 'väsida'
lüüdi väzüdä 'väsida'
vepsa väzda 'väsida'
saami viessat 'väsida'