[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eksima : eksida : eksin 'õigelt teelt kogemata kõrvale kalduma; kuhugi juhuslikult sattuma; viga tegema, ebatäpselt v vääralt tegema, käituma vms'
○ lõunaeesti essümä
● liivi jeksõ 'eksida; segi minna'
vadja öhsüä 'eksida'
soome eksyä 'eksida'
isuri öksüä 'eksida'
Aunuse karjala üöksüö 'eksida'
lüüdi üöstüdä 'eksida'
On arvatud, et läänemeresoome tuletis eitustegusõna tüvest, ei. Eesti keelest on laenatud eestirootsi äksnas 'ära eksima, eksiteele sattuma'.

hajuma : hajuda : hajun 'aegamööda laiali minema, laiali valguma'
← algskandinaavia *sājan-
vanaislandi sá 'külvama, laiali puistama'
vanarootsi sā 'külvama, laiali puistama'
● vadja hajallaa 'hajali, harevil; laiali, segi', hajoossa 'laguneda; laiali vajuda'
soome hajota 'rikki minna, laguneda; puruneda; laiali minna, hajuda'
isuri hajjoissa 'laguneda'
karjala hajallah 'hajali, laiali; puruks'
lüüdi hajotada 'kaotada'
vepsa hajeta 'kaduda; eksida'
? lõunasaami saajenidh 'hajuda, laiali joosta'
Kitsa levikuga murdesõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal. Varem on peetud ka soome-ugri tüveks, kuid pakutud vasted permi keeltes (udmurdi še̮j 'laip, raibe', komi šoj 'laip, raibe') ei sobi häälikuliselt. Vt ka haihtuma ja haja-.

komberdama : komberdada : komberdan 'vaevaliselt edasi liikuma'
◊ komistama, kompa
● vadja kompassua 'komistada'
soome kompuroida 'koperdada, komberdada', kompastua 'komistada; vääratada, eksida'
isuri komberdaa 'komberdada', kombastua 'komistada'
Aunuse karjala kompastuo 'komistada'
lüüdi kombištuda 'komistada'
vepsa kombištuda, kombuštuda 'põlvili laskuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama, mis sõnades kompama ja/või kõmpima. Lähedane tüvi on nt sõnades koperdama ja kooberdama. Sõnas komistama on kaashäälikuühend lihtsustunud.

petma : petta : petan 'kedagi hrl tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama; armastus- v abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma; kavalusega, mingi võttega meelitama, peibutama'
? ← balti *spend-
leedu spęsti (oleviku ains 3P spendžia) '(lõksu) üles seadma'
läti spiest 'suruma, pressima, (kinni) püüdma'
● liivi piettõ 'valetada, petta'
vadja pettää 'petta, ära osta, meelitada; valetada, luisata'
soome pettää 'petta, alt vedada; reeta; valetada'
isuri pettää 'petta'
Aunuse karjala petteä 'petta, valetada'
lüüdi petties, petteges 'kogemata'
vepsa pettas 'eksida'
Tuletis pettuma on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pettyä 'pettuda'.

rikkuma : rikkuda : rikun 'millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama; kellelegi halba mõju avaldama; midagi kehtestatut v kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma'; van 'maha lõhkuma, laastama'; mrd 'riknema'
● liivi rikkõ 'kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vadja rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada; neitsilikkust röövida; nõiduda'
soome rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kahjustada, hävitada; katkestada, lõpetada; üle astuda, eksida'
isuri rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
Aunuse karjala rikkuo 'kõlbmatuks muuta, kahjustada; üle astuda, eksida; neitsilikkust röövida; kaetada, nõidusega kahjustada; lõhkuda, purustada, katki teha; tappa'
lüüdi rikkoda 'tappa; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vepsa ŕikta 'tappa; veristada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kivirik.

sasi : sasi : sasi 'pahmatud v masinaga pekstud viljakõrred, põhk, pahn; korratus olekus pundar v pahmakas'
◊ sassis
● vadja sasi '(õle)sasi, põhk', sasia 'sasida, sassi ajada'
isuri sasihua 'segi, sassi minna; eksida', sasud (mitm) 'õlesasi, põhk'; sassia 'segi ajada, sasida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd olla sasissa 'segi, sassis olla', sasia 'sasida, segi ajada' ja baltisaksa Sass 'segadus'.

segama : segada : segan 'tülitama, häirima; aine v materjali osi liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub; kahest v enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v tekitama; asetust, järjekorda muutma; arusaamatuks muutma'
◊ seas, sekka
● liivi sie’ggõ 'segada, segi ajada', siegās 'seas, hulgas'
vadja segata, seätä 'segada, segi ajada', segaza 'seas, hulgas'
soome sekoittaa 'segada, segi ajada', seota 'segamini minna; mõistust kaotada', seassa 'seas, hulgas'
isuri sekkoittaa 'segada', seas 'seas, hulgas'
Aunuse karjala sevota 'segi minna; teelt eksida', segah 'sees, seas'
lüüdi šegota 'segi minna'
vepsa segoida 'eksida; segi minna; pead kaotada, nõutuks jääda', sega 'segav asjaolu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sägamäste 'koos, segatud'. Vt ka sekeldama.

äpardama : äpardada : äpardan 'ebaõnnestuma, nurjuma'
● liivi äpārtõ 'eksida, valesti teha; nurjuda, äpardada, äparduda'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas äbar.