[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
← alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
● vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
← eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
← baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

manama : manada : manan 'sõnadega, lausudes nõiduma; kujutlusse, vaimusilma ette äratama; kiruma, siunama'
◊ mõnama, mõnitama
? ← alggermaani *manō(ja)n-
vanainglise manian 'meelde tuletama; õhutama, nõu andma; nõudma'
vanasaksi manon 'meelde tuletama'
vanaülemsaksa manōn 'meelde tuletama, manitsema, paluma'
● ? liivi maņţõ 'ennast nõiduse vastu kaitsta', maņţõmi 'nõidusega arstimine'
soome manata 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
isuri manada 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
Aunuse karjala manata 'etteheiteid teha, hurjutada'
Germaani või noorem laen, häälikulistel põhjustel ei saa laenuaega täpsemalt kindlaks teha. Vt ka manala, manitsema.

mark1 : marga : marka 'rahaühik; keskajal peamiselt väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt'
← alggermaani *markō, *mark-z
algskandinaavia *marku, *markR
vanarootsi mark 'kaalu-, rahaühik'
alamsaksa mark '(raha) kaaluühik, pool naela; rahaühik'
● vadja markka 'rahaühik'
soome markka 'rahaühik'; van 'kaaluühik'
isuri markka 'rahaühik'
karjala markka 'rahaühik'
lüüdi mark 'rahaühik'
Germaani või noorem, skandinaavia, (vana)rootsi või (alam)saksa laen. Läänemeresoome keeltesse laenamise aega ei saa täpselt määrata ei häälikuliste ega tähenduslike tunnuste põhjal. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, märk, ja saksa vaste, mark2.

natt3 : nati : natti 'nadikael, tatikas'
Võib olla sama tüvi mis murdesõnas natt 'tatt', natt2, ülekantud tähenduses. Välistada ei saa ka laenamist rootsi keelest, ← rootsi knatte, mrd knatt 'poisu, poisipõnn, jõnglane'; mrd 'väikesekasvuline inimene v loom'.

peldik : peldiku : peldikut 'käimla'
? ← alamsaksa *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk'
? ← alamsaksa spelt 'agan'
Esimene võimalik allikas on liitsõna: pōl, pūl 'veega täidetud süvend' + dīk 'tiik'. Seda ei ole küll registreeritud sõnaraamatutes, kuid sõna ei saa oma tähenduse poolest olla kirjalikes ürikutes tavaline. Teise allika puhul on -ik eesti keeles lisatud liide, nii saadud tuletise esialgne tähendus võis olla 'aganasara', mida varem kasutati ka käimlana. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pältik, päldik(o) 'käimla' ja võib-olla ka baltisaksa Peldik 'käimla'.

soovima : soovida : soovin 'tahtma'
◊ -soodu, sootu
? ← indoeuroopa *suH-é-
vanaindia suváti 'ajama, liikuma panema; lubama (jumala kohta)'
● vadja soovia 'soovida, tahta; ennustada'
soome suoda 'lubada, lasta; pakkuda, anda; näha, soovida, tahta'
? lüüdi su sõnaühendis ei su 'ei saa'
komi śini̮ 'lubama; soovima'
Eesti ja vadja vastetes on liide -vi-. Sama indoeuroopa allikas võib olla laenatud sõnas sõudma. Vt ka soodus, soosima, soostuma.

tuuts : tuutsi : tuutsi mrd 'pikk puss'
← läti dūcis 'pistodataoline nuga, mida ei saa kokku panna'