[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

kadakas2 : kadaka : kadakat 'sakslane olla tahtev, saksik eestlane'
← saksa Katensaße 'agulielanik, käsitööline, kelle ainus omand oli vilets majake'
Laenuallikas on liitsõna, Kate 'majake, hütt, (popsi)saun' + Saße 'elukoht, asukoht, ase'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, Katensaße > kadakasaks > kadakas.

leivu : leivu : leivut 'Põhja-Läti keelesaare eestlane'
← läti mrd leivis 'leivu'
Lähteallikaks on omastavavorm leivu. Läti murdesõnas on sama tüve variant mis sõnas lībietis 'liivlane', keelt mitteoskavad naabrid ei ole arvatavasti eristanud liivlasi ja leivusid. Läti idamurretes on toimunud häälikumuutus ī > ei. Vt ka liivi.

virulane : virulase : virulast 'Kirde-Eesti maakonna elanik'
← balti
leedu vyras (mitm omastav vyrų) 'mees'
← alggermaani *wiraz
vanaislandi ver- sõnas verǫld 'maailm'
● vadja virolain 'eestlane'
soome virolainen 'eestlane'
isuri virolain 'eestlane'
karjala Viro väljendis ku Viron hukka 'nagu Eesti [?] hunt'
On ka oletatud, et nimetatud balti allikast võib olla laenatud võõras.