[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
emis
liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
kaavik
alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

mall2 : malli : malli 'eeskuju, mudel'
soome malli 'mudel; eeskuju, näidis; šabloon, vorm'
Laenatud kirjakeelde 1970. aastatel. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes tähenduses '(paadi)mudel, šabloon' ja Saaremaal tähenduses 'hääldamise viis, lauluviis'. Kirderannikumurrete sõna on samuti peetud soome laenuks. Soome allikas on laenatud rootsi keelest, sama rootsi tüvi võib olla sõna mall1 laenuallikas.

mudel : mudeli : mudelit 'originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms; näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse'
saksa Model 'muster, näidis, vorm'

muster : mustri : mustrit 'pinnal korduv joonte v kujundite kombinatsioon; eeskuju, mall, näidis, läbiv ühine joon'
saksa Muster 'näidis; (riide)muster; eeskuju'

nõudma : nõuda : nõuan 'mingit soovi, tahtmist (kategoorilises vormis) esitama; küsima; tungivalt vajama; millegi järel, midagi võtmas v viimas käima'
kirderanniku noudama
soome noutaa 'ära tuua, järele minna, kohale toimetada'
Aunuse karjala noudua 'jälitada; järgida (nt teed, jälgi; käsku, eeskuju); välja uurida; küsida, välja nõuda; hoolida, huvitatud olla'
lüüdi nouta 'järgneda'
? saami njuvdit 'suruda, pigistada, vajutada, (laiaks) litsuda'
handi ńoχəl- 'jälitama, taga ajama'
mansi ńāwl- 'jälitama, taga ajama'
neenetsi ńoda- 'jälitama'
sölkupi ńō- 'jälitama'
matori nodə- 'jälitama'
Uurali tüvi.

pilt : pildi : pilti 'tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms; ettekujutus, ülevaade; olukord, seis'
alamsaksa bilde, bilt 'pilt; mudel, eeskuju; muster'
saksa Bild 'pilt; ettekujutus, kujutlus'

selts : seltsi : seltsi 'organisatsioon, ühing; olendite v esemete juuresolek; kaaslane'; kõnek 'liik, sort, tõug'
alamsaksa selleschop, selschop, seltschop 'ühing, selts, kaubandusühing, kompanii; kaaslased, seltsilised'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, sell. Eesti keelest on laenatud vadja seltsi 'selts, artell, ühistu', soome mrd seltsi 'rühm, seltskond', isuri seltsi 'tüüp, eeskuju, mudel; rühm, seltskond' ja eestirootsi sälts 'liik, selts; ühing, selts; seltskond', säls 'seltskond', sells 'seltskond; hülgeküttide meeskond'.

tempel2 : templi : templit 'kõrgtrüki põhimõttel jäljendit jättev vahend, värvipitsat; värvipitsati jäljend; mingi pinna kaunistavaks töötluseks kasutatav riist'
tembel
alamsaksa stempe(l) 'tambits, uhmrinui; suurtüki laadimisvarras; uurits, graveerimisnõel, vermimispulk, tempel; vermitud kujutis, eeskuju'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur