[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

edel : edela : edelat 'lõuna ja lääne vaheline ilmakaar' esi
liivi jedāl 'lõuna'
vadja etelä 'edel'
soome etelä 'lõuna'
isuri eteelä 'lõuna'

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
liivi jed, jeddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

loe : loode : loet 'põhja ja lääne vaheline ilmakaar'
liivi lūod 'loe'
vadja loo, looto, looõ 'loe'
soome luode 'loe'
isuri loo(v)e 'loe'
karjala luuveh 'lääs; edel'
lüüdi luodeh 'lääs'
vepsa lode(h) 'loe; lääs'
Võib olla läänemeresoome tuletis. Ilmakaart tähistava sõna esialgne tähendus on võinud olla 'päikese loojumise ilmakaar' ja see võiks olla tuletatud langemist, loojumist, heitmist jms tähistavast tegusõnast, mille kohta teateid ei ole, kuid sama tüvi võib olla sõnas looma või näiteks soome sõnas luo 'juurde'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas looded. Tõusev, üleujutusi põhjustav meri on läänemeresoomlaste asustusalast edelas või läänes ja sellest on saadud ilmakaarte tähendused. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd luodes (vējš) 'loodetuul'. Vt ka looja.

lõuna : lõuna : lõunat 'ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval; keskpäev; päeva peamine, hrl keskpäevane söögikord'
liivi lȭnag 'kagu', lȭnagist 'lõunasöök'
vadja lõunad 'lõuna; keskpäev; lõunasöök; hommikusöök; õhtuoode'
soome lounas 'edel; lõunasöök'
isuri lounad, loune(d) 'lõuna (ilmakaar); lõunasöök, lõunaaeg'
Aunuse karjala lounat 'pärastlõunane tee, (õhtu)oode; liturgia, päevane jumalateenistus', lounai 'edel'
lüüdi lounaine 'edel'
vepsa longi 'lõunasöök'
udmurdi nun sõnas nunal 'päev', mrd lun sõnas lun-aǯ́e 'päeval'
komi lun 'päev, päikesevalgus'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti launags 'õhtuoode'.

lääs : lääne : läänt 'ilmakaar, kuhu loojub päike'
liivi lēņtš 'edel'
vadja lääsi, länsi 'lääs'
soome länsi 'lääs'
isuri läns 'lääs'
On arvatud, et eesvokaalne variant ka madalat maad, kohta tähistavast tüvest laas, läänes paistab päike madalalt.

meri : mere : merd 'maismaasse lõikunud v avaookeanist saarte v veealuste kõrgendikega eraldatud maailmamere osa; mandreid ümbritsev ühtne veemass'
balti
leedu marė 'meri, Kura säärlõugas'
läti maŗa, mare 'säärlõugas'
preisi mary 'säärlõugas'
liivi mer 'meri'
vadja meri 'meri'
soome meri 'meri'; mrd 'lõuna; lääs, edel, ida'
isuri meri 'meri'
Aunuse karjala meri 'meri; suur järv'
lüüdi meŕi 'meri; lõuna; järv'
vepsa meŕi 'meri'
On ka arvatud, et germaani laen, ← läänegermaani *mari, *meri, mille tütarkeelte vasted on vanainglise mere 'meri; tiik, veehoidla', vanasaksi meri 'meri', vanaülemsaksa meri 'meri'.

õis1 : õie : õit 'katteseemnetaime erksavärviline sugulise paljunemise organ'
õile, õilis, õitsema
balti
leedu žiedas 'õis'; žiedėti 'õitsema; hallitama'
läti zieds 'õis'; ziedēt 'õitsema; hallitama'
liivi ēdrikšõ 'õitseda'; ēdrõm 'õis'
vadja eďďittsää 'õitseda (peamiselt rukki kohta)'; eďďõlmo 'õietolm'
soome van heitiä 'õitseda (teravilja kohta)'; hedelmä 'vili; puuvili'
vepsa heiditä 'õitseda (lina ja teravilja kohta)'
õitsema on tuletis, < *heiδ-itse- ja samuti õile, tõenäoliselt ‹ *heiδ-elmä. õilis (tuletis sõnast õile) võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele uues tähenduses, sest selle vastena oli eesti rahvalaulu saksakeelses tõlkes ekslikult kasutatud sõna edel 'üllas, õilis'. Vt ka heie, äitse ja äiakas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur