[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
? ← balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
● liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

hall1 : halla : halla 'veeaurust tekkinud ebaühtlane jääkristallide kiht maapinnal, taimedel ja esemetel'
← balti
leedu šalna 'hall'
läti salna 'hall; kerge hommikukülm'
● liivi ōla 'hall; öökülm'
vadja alla 'hall; härmatis; öökülm'
soome halla 'hall; öökülm'
isuri halla 'hall; öökülm'
Aunuse karjala hallu 'hall; öökülm'
lüüdi hall(u) 'hall; öökülm'
vepsa hall 'hall; öökülm'
saami suoldni 'kaste; aur vee v maa kohal; hall'
Vt ka hall2.

hägu : häo ~ hägu : hägu 'kerge, hõre udu, sumu; soga, sogane segu'
● vadja häkä 'udu(viirg), hägu; kaste'
soome häkä 'ving, karm; vingugaas'
isuri hägä 'aur'
? saami ciekke 'paks õhk'
? handi šĭw 'udu'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Vadja vaste võib olla soome laen. Eesti sõna on *oi-liiteline tuletis, murretes esineb ka selle liiteta häga 'ving, leitse'. Vt ka agar, agu.

leil : leili : leili 'kuumale kerisele heidetud veest tekkinud aur; kuumus, leitsak'; kõnek 'mahv, tamp'
○ kirderanniku löül(ü)
● liivi läul 'leil; hing'
vadja löülü 'leil'
soome löyly 'leil'
isuri löülü 'leil'
Aunuse karjala ľöüľü 'leil'
lüüdi ľöuľ 'leil'
vepsa ľöľ 'leil'
saami lievla 'aur, leil; lõhn'
udmurdi lul 'hing; hingus; hingeõhk'
komi lov 'hing; elu; olevus'
idahandi lil 'hing, hingamine'
mansi lili 'hing, hingamine'
ungari lélek 'hing; paha v kuri vaim'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

must : musta : musta 'nõe, tõrva värvi, tume, tõmmu; ebapuhas, määrdunud'
● liivi mustā 'must; määrdunud'
vadja mussa 'must, tume; määrdunud'
soome musta 'must, tume'
isuri musta 'must, tume; määrdunud'
Aunuse karjala mustu 'must, tume; määrdunud'
lüüdi must 'must'
vepsa must 'must'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *mus-ta-, mille vaste tütarkeeltes on nt norra must 'aur, toss, udu'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mostlas, mostlane, mostlain 'mustlane' (← mustlane), läti mrd mustenes 'mustikad' ja võib-olla ka läti mrd mustis 'must koer; (halvustavalt) määrdunud näoga inimene'.

paarutama : paarutada : paarutan mrd 'kütma; kuumas leilis vihtlema; (pikalt) keetma'
← vene par 'aur, toss, leil, leitsak'
Otseseks laenuallikaks on olnud käändevorm páru.

puss2 : pussu : pussu kõnek 'soolegaasid, vaikne peer'
● soome pussahtaa 'pahvatada, paiskuda; supsatada, vulksatada', mrd pussu 'suits, aur, soolegaas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

rõske : rõske : rõsket 'niiske'
● vadja rõsi 'aknahigi'
Vadja vaste on tuletusliiteta tüvi, samasugune rõsi 'aur, leitse, niiskus; ving' esineb ka eesti murretes. Eesti keelest on laenatud soome mrd reseä 'niiske, higine' (← murdesõna rõse, rese 'rõske').

toss2 : tossu : tossu '(paks) suits v aur; hais, lehk'; kõnek 'hing, elu'
● liivi tosā 'udupilv'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd tosa 'aur; läppunud õhk; lehk'.