[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahing : ahingu : ahingut 'kisuliste harudega torkeriist kalapüügivahendina'
← balti
leedu akstinas 'astel, nõel, oga'
läti akstins 'astel, nõel'
● liivi a’ņgõz 'ahing'
soome ahingas 'ahing'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud, mõjutada on võinud ka ang 'hang'.

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
? ← vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
? ← alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
● soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

hui : hui : huid 'võrgunõel, piirits, ui'
◊ ui
● liivi vȯi 'hui'
soome hui 'pool, kääv'
Pite saami suojja 'pool, kääv'
udmurdi ši 'nõel, astel; teravik, tääk'
komi ši̮ 'oda; karuoda; tääk'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi oi 'hui'.

händ : hänna : hända 'saba'
◊ hänilane, änn
● liivi ǟnda 'mao keel; putuka astel'
vadja äntä 'saba'
soome häntä 'saba; ots, lõpp'
isuri händä 'saba'
Aunuse karjala händü 'saba; ots, lõpp'
lüüdi händ(e͔) 'saba'
vepsa händ 'saba'
Läänemeresoome tüvi. hänilane ja änn on nõrgast astmest lähtuvad murdetuletised, mis märgivad erilise sabaga linde ja on kirjakeeles terminitena kasutusele võetud.

kiil1 : kiili : kiili 'suurte võrkjate tiibade ja pika saleda tagakehaga putukas; kiin, suur kärbselaadne kahetiivaline putukas, kelle vaglad elavad parasiitidena teistes loomades'
◊ kiin1
← balti
leedu gylys 'nõel, astel; parm'
● soome kiiliäinen 'kiin (putukas); ninakiinlased (Oestridae)'
isuri kiiliäin 'kiin (putukas)'
kiin1 on tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kīl 'kiin (putukas)' ja bumeranglaenuna läti mrd ķīne, ķīnis 'hobuse-raudkärbes'. Vt ka kiil2.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

nõel : nõela : nõela 'peenike tikjas teravaotsaline (metallist) vahend õmblemiseks, torkamiseks, kinnitamiseks jne; astel; okas, oga; muu nõeljas ese'
○ lõunaeesti nõgel, nõkl, kirderanniku neul(a), niul
← alggermaani *nēþlō
gooti nēþla 'nõel'
saksa Nadel 'nõel; (kudumis)varras; (puu)okas'
rootsi nål 'nõel'
● liivi nõ’ggõl(z) 'nõel'
vadja nigla 'nõel; sukavarras; astel; okas'
soome neula 'nõel; astel, piik, oga'
isuri neegla 'nõel'
Aunuse karjala nieglu 'nõel; okas; kudumisvarras'
lüüdi ńiegl(e͔) 'nõel; sukavarras; kuhjavarras'
vepsa ńegl 'nõel; sukavarras; okas'

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tihv : tihva : tihva 'kangaspuudel kanga vahelike vahele pandav pulk v liist; vöösuga'
← alggermaani *stifta-
alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
vanaülemsaksa stift, steft 'pulk, tikk, oga, astel, tapp'
saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
● soome tiuhta 'vöösuga; vahelik (kangakudumisel); kanga vahelike vahele pandav pulk'
isuri tiuhta 'kanga vahelike vahele pandav pulk'
Aunuse karjala ťiuhtu 'kanga vahelike vahele pandav nöör või pulk; tapp, mille abil kangast luues moodustub lõimejaotus'
lüüdi ťiuhte͔ 'kanga vahelike vahele pandav nöör'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tihvt.

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
← rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
← alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

torn2 : torni : torni 'vardakujuline tööriist sepistamisel ja lukksepatöödel aukude löömiseks v laiendamiseks; rakis, millega kinnitatakse tööpingi spindlisse õõnsaid toorikuid ja lõikeriistu'
← saksa Dorn 'okas, oga, astel; torn (tööriist)'

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
○ lõunaeesti tuka 'peeru ots'
● liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.

tääk : täägi : tääki 'püssiraua otsa kinnitatav torkerelv'
← alamsaksa steke-mest 'pistoda'
Laenuallikas on liitsõna, steke 'piste, torge; astel, nõel' + mest 'nuga, pistoda'. Laenu muganemisel on liitsõna järelosis ära jäetud. Teisalt on arvatud, et laenuallikas on saksa Degen '(pikk, kitsas) mõõk'. Tänapäevane tähendus on uuendus, vanemas keeles on sõna tähendus olnud 'pistoda, piik'.

türn- liitsõnas türnpuu 'asteldega lehtpõõsas v madal puu mustade, pruunide v punaste luuviljadega (Rhamnus); mrd viirpuu'
○ türm-
← algskandinaavia
vanaislandi þyrnir 'teatud okaspõõsas'
rootsi törne 'okaspõõsas; kibuvits; okas, oga, astel'
● soome tyrni 'astelpaju (Hippophae rhamnoides)'