[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kama2 : kama : kama 'jama, lora'; mrd 'praht, prügi, risu; segu; soga'
● ? soome kama 'kolu, kraam, asjad; rämps; pudi-padi'

kamps : kampsu : kampsu 'komps, pamp'
● liivi kams 'voor [?]'
soome kampsut (mitm) 'asjad, riistad, kola; riidekraam'
isuri kampsu 'asi, ese'
Aunuse karjala kamsut (mitm) 'asjad, koli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Lähedane tüvi on nt sõnades kimps ja komps1.

kimps : kimpsu : kimpsu 'komps, pamp'
● soome kimpsu (hrl mitm) 'asjad; tööriistad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades kamps ja komps1. Võib ka tõlgendada kui tüve kimp varianti, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kraam : kraami : kraami 'igasugused asjad, materjal, kaup'
← saksa Kram 'telgikatus; kaubad'
Eesti keelest on laenatud vadja kraami 'kraam' ja isuri kraami 'kraam'.

laag : laagi : laagi 'aluspuu, nt pruss v plank vahelae kandetarindi ja põrandakatte, hrl laudise vahel'
Tõenäoliselt saksa laen, ← saksa Lage 'kiht, üksteise peal ja kõrval asetsevad asjad'. Vrd baltisaksa Lage 'toalagi', mis on tõenäoliselt lühenenud liitsõnast Balkenlage 'palgikiht'.

laga2 : laga : laga 'korratuses asjad, risu, rämps, praht'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lagisema.

surimuri : surimuri : surimuri 'segane asi, segadus; ebaseaduslik tehing'
← vene kõnek šúry-múry (mitm) 'flirt, kurameerimine; armuseiklused', šurymúry (mitm) 'salajased kõnelused ja kavatsused'
Tähendust on võinud mõjutada alamsaksa schurr-murr, schorr-morr 'vana koli, läbisegi pillutud asjad, väljapraagitud riistad'.

tõke : tõkke : tõket 'see, mis takistab v peatab'
○ kirderanniku tokke
← balti
leedu takišys 'kalatõke; tamm, lüüs'
läti tacis 'kalatõke'
preisi takes 'veskitamm'
● liivi to’ggõd, to’ugõd (mitm) 'kalatõke'
vadja tõgõ 'kalatõke; (mitm) purre'
soome toe 'väiksem kalatõke, tamm; mõrra tiib'; mrd 'asjad, vahendid'
isuri toe 'purre'

vara2 : vara : vara 'kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski (v keegi) väärtust omav'
◊ varu
← alggermaani *warā-
rootsi vara 'kaup'
saksa Ware 'kaup'
● liivi varā 'võim; varandus'
vadja vara 'vara, varandus; tagavara; jagu, varu; tugi, toetus'
soome vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
isuri vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
Aunuse karjala vara 'tagavara, varu; võimalus'
lüüdi vara 'tagavara, varu'
vepsa vara 'tagavara, varu'