[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

asi : asja : asja 'ese, vahend, riist; probleem; juhtum'
? ← alggermaani *us-anþja-
vanaislandi ørendi, erendi 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
vanarootsi ærande 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
rootsi ärende '(töö)ülesanne; asjatoimetus; (ametlik) asi'
● liivi ažā 'asi; riist'
vadja aźźa 'asi, tegu; ese; anum'
soome asia 'asi, seik; küsimus, probleem; ülesanne'
isuri assiia 'asi; töö, tegevus; tööriist'
karjala asie 'asi; juhtum; ülesanne; põhjus'
lüüdi ažii 'asi; juhtum'
vepsa aźj 'töö, toiming; asi'
On peetud ka tuletiseks samast tüvest mis sõnas ase. Eesti keelest võib olla laenatud vadja asi '(abstraktne) asi, tegu, toiming'.

ese : eseme : eset 'asi; objekt'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõna on olnud soome esine 'asi, ese', mis on moodustatud tüvest esi.

junn : junni : junni 'pikergune jäme tükk, sellise kujuga asi (sageli väljaheidete kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lõunaeesti murdesõnas juna 'väike ja ümar ese v olevus', selle läänemeresoome vasted on soome juna 'rong'; mrd 'rida, rodu; laisk' ja Aunuse karjala juna 'kaan; silm (kalalaadne) [?]; rida'.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kamps : kampsu : kampsu 'komps, pamp'
● liivi kams 'voor [?]'
soome kampsut (mitm) 'asjad, riistad, kola; riidekraam'
isuri kampsu 'asi, ese'
Aunuse karjala kamsut (mitm) 'asjad, koli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Lähedane tüvi on nt sõnades kimps ja komps1.

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
◊ -kaupa
← alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
● liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupⁱjan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

nipp-3 liitsõnas nippasi 'kujuke vm iluasi'
◊ nips-2
← saksa Nippsachen, Nippes (mitm) 'väikesed iluasjad'
Tõenäoliselt on saksa liitsõna Nippsachen esikomponent laenatud, teine tõlgitud (saksa Sache 'asi, ese'). Tüvevariant nips-2 võib olla saadud saksa liitsõna piiri väärtõlgendusel. Mõlema tüvevariandi puhul on ka mõeldav, et laenuallikaks on Nippes (võimalik hääldus [nipes, nips, nip]).

riist : riista : riista 'ese, mille abil midagi tehakse; (puust) anum, söögi-, jooginõu; (mitm) rakmed'
● liivi rīst 'nõu, anum; tööriist'
vadja riissa 'asi, ese; tööriist; nõu, anum; (mitm) hobuseriistad; varandus, vara'
soome riista 'jahiloom'; van 'kraam, varandus; vili, viljasaak'
isuri riista 'asi, ese; tööriist; nõu, anum'
karjala riista 'jahiloom; häbe'
vepsa ŕišt 'pikk aeg'
Läänemeresoome tüvi.

ront : rondi : ronti '(puu)nott, tomp, (pehkinud) puujuurikas v -tüügas; vana, kehv olend v asi, kronu'
● ? soome mrd rontti 'suur puutüvi; jämeda otsaga palk', trontti 'tüügas, tüveots', rontto van srmt 'raiutud okslik puulatv'; mrd '(maas lamav, kõdunev) puutüvi'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on mõjutanud soomerootsi trunt 'lühike ja paks ese; kohmard, käpard', võib olla ka sellest laenatud.

tükk1 : tüki : tükki 'osa tervikust; klomp, kamakas; võrdlemisi suur kogus, hulk; üksikese v -isend; koolist koduülesandeks antu; temp, vigur'; kõnek 'näidend; muusikapala'
← alamsaksa stucke 'osa tervikust; maatükk; asi, ese; kelmustükk, temp, vemp'
Tähendust on hiljem mõjutanud ka saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp', mis võib olla ka sõna tükk2 laenuallikas. Samatüveline tegusõna tükeldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa stückeln 'tükeldama'. Eesti keelest on laenatud vadja tükkü 'tükk, pala, (põllu)riba; eksemplar; temp, vemp', tükki 'tükk, pala; eksemplar', isuri tükkü 'tükk, pala, põlluriba; eksemplar' ja soome mrd tykky 'tükk, pala, põlluriba, jääpank; temp, vigur'.