[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
◊ asuma
● liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

asi : asja : asja 'ese, vahend, riist; probleem; juhtum'
? ← alggermaani *us-anþja-
vanaislandi ørendi, erendi 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
vanarootsi ærande 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
rootsi ärende '(töö)ülesanne; asjatoimetus; (ametlik) asi'
● liivi ažā 'asi; riist'
vadja aźźa 'asi, tegu; ese; anum'
soome asia 'asi, seik; küsimus, probleem; ülesanne'
isuri assiia 'asi; töö, tegevus; tööriist'
karjala asie 'asi; juhtum; ülesanne; põhjus'
lüüdi ažii 'asi; juhtum'
vepsa aźj 'töö, toiming; asi'
On peetud ka tuletiseks samast tüvest mis sõnas ase. Eesti keelest võib olla laenatud vadja asi '(abstraktne) asi, tegu, toiming'.

asuma : asuda : asun 'paiknema; minema v tulema, end sisse seadma; tegema hakkama, alustama' ase
● vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asua '? asuda, olla'
soome asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pingutusnöörile)'

ese : eseme : eset 'asi; objekt'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõna on olnud soome esine 'asi, ese', mis on moodustatud tüvest esi.

ird : irru : irdu 'millestki lahti tulnud osa või asi'
← soome irti 'lahti, valla, vabaks; välja; vaba'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on kitsalt levinud ka eesti murretes. Tegemist on läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvega, mille vasted teistes sugulaskeeltes on vadja irtää 'lahti, valla', isuri irdi 'lahti', Aunuse karjala iral 'väljas, õues; taga', lüüdi iral 'väljas', vepsa irdal 'väljas, õues'; ird 'tänav' ja võib-olla ka mari örδə̑ž 'külg; kõrvaline' ja komi ord 'juurde'. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome keelte tüvi balti laen, ← balti *ir-, mille vasted on leedu irti 'lagunema' ja läti irt 'lagunema, irduma'.

jumikas : jumika : jumikat 'jäme asi; sitkevarreline lillade korvõisikutega rohttaim (Centaurea scabiosa)'
◊ jumitu
● ? soome jumi 'toonesepp'; van 'inimesi ründav kuri vaim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt jump. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna jumm 'lühike ümar ja jäme asi', millest liitega -tu on moodustatud jumitu. Vt ka jõmm.

junn : junni : junni 'pikergune jäme tükk, sellise kujuga asi (sageli väljaheidete kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lõunaeesti murdesõnas juna 'väike ja ümar ese v olevus', selle läänemeresoome vasted on soome juna 'rong'; mrd 'rida, rodu; laisk' ja Aunuse karjala juna 'kaan; silm (kalalaadne) [?]; rida'.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kamps : kampsu : kampsu 'komps, pamp'
● liivi kams 'voor [?]'
soome kampsut (mitm) 'asjad, riistad, kola; riidekraam'
isuri kampsu 'asi, ese'
Aunuse karjala kamsut (mitm) 'asjad, koli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Lähedane tüvi on nt sõnades kimps ja komps1.

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
◊ -kaupa
← alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
● liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupⁱjan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

kimar : kimara : kimarat '(peen) korts, kurd; kortsuline, kipras'; mrd 'kräsuline, kähar'
● vadja tšimara 'korts (nahal); kortsus; kurd, krooge'
soome mrd kimara 'kipras asi, kobar, salk; liiga hapu, halva lõhna v maitsega; külm, tormine'
Läänemeresoome tüvi.

kolju : kolju : koljut 'saani v sadula etteulatuv osa; pealuu'
◊ kolu1
● liivi kōļ 'rõngas, võru'
vadja koľľo 'sadulakolju'
soome mrd kolju 'sadulakolju, sadulakaar'
Aunuse karjala koľľu 'peasuurune ümmargune asi'; kuľľukku 'kolju'
karjala kalju 'kolju'
lüüdi koľľu 'koodi kolk'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on tähenduses 'pealuu' kasutusel keeleuuenduse ajast alates. Vt ka kolp.

komme : kombe : kommet 'ühiskonnale omane pärimuslik käitumisviis'
● liivi kom 'kavalus'
soome komme 'kavalus, trikk'
karjala kompeh 'riist, asi'; kommehtie 'nõiduda'
Läänemeresoome tüvi.

korjus : korjuse : korjust '(looma) laip'; mrd 'alaväärtuslik asi või olend'
On arvatud, et tuletis korjama tüvest.

kribu : kribu : kribu 'pisike v väheväärtuslik, -tähtis asi, ka inimene v loom, tühi-tähi; pisike, peenike'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt trips. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd kribis 'kribu, köömes'.

kummitama : kummitada : kummitan 'viirastusena ilmuma v paistma'
● vadja kummitõlla 'imestada; imestama panna; kummitada'; kumma 'ime; imelik; jõulusant'
soome kumma 'ime, imelik asi; imelik, kummaline'; kummitella 'kummitada'
isuri kumma 'ime, imelik asi'
Aunuse karjala kummu 'ime, imelik asi'
lüüdi kummad (mitm) 'ime; imelik'
saami gobmi 'kummitus, tont'; gobmidit 'kummitada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sõna on kirjakeelde jõudnud kirderannikumurretest, kus see võib olla soome laen. Vt ka kummaline.

käkk : käki : käkki 'tihkest taignast (keedetud) piklik v ümmargune pätsike'; kõnek 'kehvasti valmistatud asi, vusserdis'
● liivi käk sõnaühendis jei käk 'jäätükk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama, mis sõnas kägar. Lähedane tüvi on nt köks. Eesti v liivi keelest on laenatud läti mrd ķeķe 'verikäkk'.

köss : kössi : kössi 'kokku vajunud asi v olend'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

lelu : lelu : lelu 'mängukann, -asi'
← soome lelu 'mänguasi'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

lits : litsi : litsi 'tasu eest meestega seksuaalvahekorda astuv naine, lõbunaine, hoor; kergete elukommetega, liiderlik naine'
● liivi litš 'halb asi, õnnetus; hoor'
vadja littsi 'hoor'
soome litsu 'põlatav, halb naine'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lits 'lirva, libu'. Vt ka lita.

lugu : loo : lugu 'juhtum, sündmus, sellest räägitav v kirjutatav; olukord, asjaolu(d), asi'; kõnek 'muusikapala; kord, puhk; tükk' lugema

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
◊ miks, mitte, mitu
● liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani mā 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

mõnu : mõnu : mõnu 'rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding'
● vadja meno 'minek, kulg; väljaminek, kulu; asi, lugu, juhtum; komme, tava'
soome meno 'minek, sõit; liikumine, hoog; pidulik talitus; (mitm) väljaminek, kulu'
isuri mänö 'minek, väljaminek; koht'
Aunuse karjala meno 'käimine, minek; (mitm) kulu'
saami mânno 'minek, sõit, kord'
Võib olla sama sõna mis vanemas keeles esinev mõnu 'toon, meloodia'; sel juhul võib olla tuletis minema tüvest, esimeses silbis on vokaal muutunud õ-ks. Sama tuletise soome vaste on laenatud, menu.

nipp-3 liitsõnas nippasi 'kujuke vm iluasi'
◊ nips-2
← saksa Nippsachen, Nippes (mitm) 'väikesed iluasjad'
Tõenäoliselt on saksa liitsõna Nippsachen esikomponent laenatud, teine tõlgitud (saksa Sache 'asi, ese'). Tüvevariant nips-2 võib olla saadud saksa liitsõna piiri väärtõlgendusel. Mõlema tüvevariandi puhul on ka mõeldav, et laenuallikaks on Nippes (võimalik hääldus [nipes, nips, nip]).

oma : oma : oma 'väga tuttav, millegi poolest lähedane; iseloomulik, kohane; isiklik, kellelegi kuuluv'
◊ omistama
● liivi u’m 'oma'
vadja õma 'oma'
soome oma 'oma'
isuri oma 'oma'
Aunuse karjala oma 'oma, isiklik; tuttav; sugulane'
lüüdi oma 'oma; sugulane'
vepsa omaluińe 'karjamaa'
saami oapmi 'oma; oma asi; (mitm) kari'
? udmurdi umoj 'hea, sobilik, õige; hästi, meeldivalt, parajalt'
? komi em 'on olemas'
Võib olla vana tuletis tüvest, mis on ka sõnas olema, -ma on vana käändsõnaliide. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ometi.

pahe : pahe : pahet 'moraalselt taunitav omadus inimeste juures v ilming ühiskonnas; paha asi, nõrk külg, halb tendents, viga, puudus'
← soome pahe 'pahe, halb komme'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud tüvest paha. Laenatud on ka tuletis paheline, ← soome paheellinen 'paheline, liiderlik, siivutu'.

pesa : pesa : pesa 'loomade valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v elutsevad; lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib; millegi lähestikku asetseva v omavahel kokkukuuluva kogum'
● liivi piezā 'pesa'
vadja pesä 'pesa, koobas, urg; lohk, süvend'
soome pesä 'pesa'
isuri pesä 'pesa'
Aunuse karjala pezä 'pesa; koobas; nõgu, õõs, väike lohk'
lüüdi pezä 'pesa'
vepsa peza 'pesa'
saami beassi 'pesa'
ersa pize 'pesa'
mokša piza 'pesa'
mari pə̑žaš 'pesa'
udmurdi puz 'muna; munand'
komi poz 'pesa'
idahandi pĕl 'pesa'
lõunahandi pit 'pesa'
mansi piťi 'pesa'
ungari fészek 'pesa'
neenetsi ṕiďa 'pesa'
eenetsi pizi 'pesa'
nganassaani χi̮ti̮ 'pesa'
sölkupi pitə 'pesa'
kamassi phidä 'pesa'
matori hide 'pesa'
Uurali tüvi.

pura : pura : pura 'jääpurikas; sellekujuline asi'
◊ purakas, purask, purikas
← indoeuroopa *b^hr̥(H)-
vanaülemsaksa bora 'puur'
vanainglise bor 'puur'
vanaislandi borr 'puur'
● liivi purāz 'peitel'
vadja purikka '(jää)purikas'
soome mrd pura 'peitel; naaskel; oga, pulk'
isuri pura 'puur'
Aunuse karjala puras 'tuur, jääraiumisriist'
lüüdi puraz 'jääraiumisriist'
vepsa puraz 'jääraiumisriist; jääpurikas'
? saami borri 'kant, serv, nurk; küngas'
? udmurdi pi̮r 'läbi', mrd pi̮rćet 'keeratav nupp; oherdi'
? komi pi̮r 'läbi', pi̮r-ńol 'puur'
handi pӑr 'puur, oherdi, naaskel'
lõunamansi porē̮ 'naaskel'
ungari fúr 'puurima'
neenetsi pǝre’ 'käämer, oherdi; puur'
sölkupi pur 'käämer, oherdi; puur'
kamassi pariŋ 'käämer, oherdi; puur'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi porak 'miski suur' (← purakas).

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.