[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
◊ asuma
● liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

kadakas1 : kadaka : kadakat 'igihaljas okaspõõsas v -puu (Juniperus)'
● liivi kadāg 'kadakas'
vadja kataga, kataja 'kadakas'
soome kataja 'kadakas'
isuri kattaaja, kadajoin 'kadakas'
Aunuse karjala kadai, kadajaine 'kadakas'
lüüdi kadai 'kadakas'
vepsa kadag, kadaǵ 'kadakas'
? saami goahcci '(okaspuu) okas'
? mansi χūś sõnaühendis χūś ūľpa 'kõrge, jäme, oksaharudeta ja tiheda ladvaga seeder'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Saami ja mansi vaste asemel on kaugemate sugulaskeelte vasteks peetud ka komi kač liitsõnas kač-pomeľ 'kadakas'. Teisalt on oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kadagys 'kadakas', läti kadiķis 'kadakas' ja preisi kadegis 'kadakas', sel juhul on kaugemate sugulaskeelte sõnad teise päritoluga. Pigem on siiski balti tüvi läänemeresoome keeltest laenatud.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

kitkuma : kitkuda : kitkun '(juurtega) välja kiskuma, välja tõmbama v ära rebima; katkuma'
○ lõunaeesti kitskma
● liivi kitkõ 'kitkuda, rohida'
vadja tšitkõa, tšitkoa 'katkuda, kitkuda, rohida'
soome kitkeä 'kitkuda, rohida, välja kiskuda'
isuri kitkiä 'kitkuda, rohida'
Aunuse karjala kütkie 'kitkuda, rohida'
lüüdi kütkidä, küťkida 'kitkuda, rohida'
vepsa küťkťä 'kitkuda, rohida'
ersa kočkoms 'kitkuma, rohima'
mokša kočkəms 'kitkuma, rohima'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla (esitatud ersa ja mokša vaste asemel) saami gaskit 'kitkuda (lindu)', ersa kočkams 'valima; koguma, korjama' ja mokša kočkams 'valima; koguma, korjama'. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķiķēt 'kala puhastama'.

krae : krae : kraed 'kaela ümbritsev riietuseseme osa'
○ kraag, kraad, rae, raad
← alamsaksa kragen 'kael; krae'
Sõna kirjakeelne variant eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j.

kuul : kuuli : kuuli 'kõva kerakujuline ese'
← baltisaksa Kugel 'kuul'
Laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus g asemel hääldati j. Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa kūle 'nui, tõlv; munand; muhk'.

leer1 : leeri : leeri 'laager, peatus-, puhkepaik'
← alamsaksa leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laager.

lohv : lohvi : lohvi 'õhkrehvi sisemine, õhuga täidetav õhukesest kummist rõngas'; kõnek 'voolik'
← saksa Schlauch 'voolik'
Otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus au asemel hääldati ou. Laenu muganemisel on häälikud kohad vahetanud: uh > hv.

need : nende : neid (mitmuslik omadussõnaline näitav asesõna)
◊ nii
● liivi ne 'need'
vadja ne(d), nee(d) 'need'
soome ne, mrd net 'need; nemad'
isuri ne 'need; nemad'
Aunuse karjala ned, net 'need'
lüüdi ne(d), ńed 'need'
vepsa ńed, ńeno(d), ńene͔d 'need'
? saami na- sõnas nappo 'niisiis, seega'
? mari nine 'need'
? komi mrd nije̮ 'nemad'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas nemad. Saami vaste võib olla (esitatu asemel) ka nie, nievt 'nii (nagu)'. nii on sõna need vana viisiütleva käände vorm. Vt ka nõnda.

nihverdama : nihverdada : nihverdan 'nihelema, sekeldama, jahmerdama; kombineerima'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud saksa schnüffeln 'nuusutama; nuhkima, oma nina toppima', arvestades, et baltisaksa murdes võidi ü asemel hääldada i. Veidi erineva liitega murdevariant nihveldama 'kombineerima; kurameerima; peksma, lööma; nihelema' on saksa sõnale häälikuliselt veelgi lähedasem.

nälg : nälja : nälga 'tugev kõhutühjuse ning süüatahtmise tunne; söömataolemise v alatoitluse seisund; olukord, kus alatoitlus ning sellest tingitud haigused on peamised suremuse põhjused'
● liivi nǟlga 'nälg; puudus; ihne, ahne'
vadja nältšä 'nälg; näljane'
soome nälkä 'nälg; näljahäda'
isuri nälgä 'nälg; näljahäda'
Aunuse karjala ńäľgü 'nälg; puudus; näljane'
lüüdi ńälg(e͔), ńäľg 'nälg; näljahäda'
vepsa ńäľg 'nälg; näljahäda'
saami nealgi 'nälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla ka läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib vaste olla turjasaami ńie´l̀ge 'lahja, rasvatu (eriti kala kohta)'.

pikk : pika : pikka 'ruumiliselt suure ulatusega; ajaliselt kaua kestev v kestnud'
◊ pikker,pikne
● liivi pitkā 'pikk'
vadja pittšä 'pikk'
soome pitkä 'pikk'
isuri pitkä, pitki 'pikk'
Aunuse karjala pitkü 'pikk'
lüüdi piťk 'pikk'
vepsa piťk 'pikk'
handi pä̆l, păᴧ 'kõrge (puu)'
mansi palit 'pikkus; kaugus'
ungari fel, föl 'üles'
neenetsi ṕirća 'kõrge, pikk'
eenetsi pize, pizi 'kõrge'
sölkupi pirkə 'kõrge'
kamassi pшrže 'kõrge, pikk'
matori hirge 'kõrge'
Uurali tüvi. pikne tähendas esialgu hingede heidetud tulekeelt, teised rahvapärased nimetused tulenevad esivanemat tähistanud sõnadest, kõu, äike. pikker levis 19. sajandi lõpus kirjasõna kaudu ja on tekkinud tõenäoliselt trükiveast piksepalve tekstis (murdevariandi pikken asemel). Eesti keelest on laenatud eestirootsi pikko '(naljatlevalt) pikk inetu nina; kõhn siga pika kaela ja pika kärsaga'. Vt ka viker-1.

porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.

pöial : pöidla : pöialt 'käe esimene kõige lühem ja jämedam sõrm, millel on vaid kaks lüli kolme asemel'
● liivi pēgal 'pöial'
vadja peiko, peukko, peukolo 'pöial'
soome peukalo 'pöial'
isuri peikalo, peukolo 'pöial'
Aunuse karjala peigalo 'pöial'
lüüdi peigal 'pöial'
vepsa peigol, peiguu̯ 'pöial'
Võib olla ebareeglipärane tuletis soome-ugri tüvest, mille vasted on saami bealgi 'pöial; suur varvas', ersa peľka 'pöial; suur varvas', mokša päľχkä 'pöial', udmurdi pe̮li̮ 'pöial', komi pev 'pöial'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *beugVlō-, *beugVla-, mis on tuletatud tegusõnast *beug- 'painduma', laenuallikaks sobivat nimisõna ei ole teada.

pöör : pööra : pööra 'keskkohalt kinnitatud keeratav sulus; pulgakujuline kinnitusvahend (nööbi eelkäijana v selle asemel); ketta, ratta v vändaga võll koormiste tõstmiseks (v paigast teise vedamiseks)'
● liivi pīer 'karussell', pīerõ 'ringi(ratast)'
vadja pöörä 'käi, käiakivi; ratas, pöör, võll'
soome pyörä 'ratas'
isuri pöörä 'ratas; käi'
Aunuse karjala püörie 'keerelda, keerutada; sagida, askeldada'
lüüdi püöridä 'pöörelda'
vepsa pöruda 'pöörelda'
? idahandi pĕŋərγət- 'pöörlema'
? mansi powart- 'pöörlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka püür.

riiv1 : riivi : riivi 'ukse, värava, akna jms sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav plaadile kinnitatud keel; luku sulgev osa'
○ riil, riim, triiv, kriiv
? ← baltisaksa Riegel 'riiv'
Sõna häälikuline kuju eeldab laenuallika baltisaksapärast hääldust (g asemel j), kuid lisaks sellele on sõna lõpuhäälik reeglipäratult muutunud. Kahtlemata on nimetatud allikast laenatud murdesõna riil. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (sulgemisvahend)'.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.

rüss : rüssa : rüssa mrd 'pöidla esimene lüli (otsast nukini)'
● vadja rüssü, rüsü 'sõrmenukk'
soome rysty 'sõrmenukk'
isuri rüstü, rüssüs 'sõrmenukk'
Aunuse karjala rüstüt 'sõrmenukk, sõrmeliiges'
lüüdi rüüst, rüstüine 'sõrmenukk'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keeles on tüvi reeglipäratult muutunud, teiste läänemeresoome keelte -st- asemel on -ss-.

sammal : sambla : sammalt 'lehistunud varre ja lameda rakisega eostaim, millel on juurte asemel risoidid'
? ← balti *samanas
leedu samanos (mitm) 'sammal'
● liivi sōmal 'sammal'
vadja sammal 'sammal'
soome sammal 'sammal'
isuri sammal 'sammal'
Aunuse karjala sammal 'sammal'
lüüdi sammal, sammau 'sammal'
vepsa samau, samuu̯ 'sammal'

selmet 'selle asemel et'
Tehistüvi 1930. aastatest, saadud ühendsidesõna selle asemel et koondamisel, see, ase, et.

tellis : tellise : tellist 'väike risttahukakujuline tehiskivi'
○ te(e)lis-, telles-, tõl(l)is-
← alamsaksa tegel, teigel '(müüri)tellis(ed), katusekivi(d); tellistest ehitis'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. -is on lisatud teiste sõnade analoogial, vrd nt telliskivi ja kalliskivi.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
◊ teras
● liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

tits : titsi : titsi 'tugipuu'
← saksa Stütze 'tugipost; piilar; tugi; abiline'
Sõna häälikuline koostis osutab, et otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus ü asemel hääldati i.

trikkel : trikli : triklit 'päästik (käsitulirelval)'
○ rik(k)el, trikal
← saksa Drücker 'päästik; ukselink; lülitusnupp'
Sõna häälikuline koostis osutab, et otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus ü asemel hääldati i. Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud eestirootsi trikkoḷ 'trikkel'.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
◊ vastama, vastik, vastne, vastu
● liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

õõs : õõne : õõnt 'tühemik'
◊ õnnal, õnnar
● vadja õõsi 'õõs; õõnes'
soome onsi, ontto 'õõnes, tühi; õõnestatud; kume, õõnes, kõlatu'
isuri ons 'õõnes, tühi'
Aunuse karjala onzi, ondo 'õõnes, tühi; õõnsus'
lüüdi ondž 'õõs, õõnsus'
vepsa onź, onduź 'õõs, õõnsus'
saami vuovda 'rinna- ja kõhuõõs'
? ersa undo 'õõs, õõnsus'
? mokša unda 'õõs, õõnsus'
? udmurdi udur 'mesilastaru lennuava'
? idahandi ont 'sisemus, kõhuõõs'
? mansi ōntər 'kõhuõõs; emakas'
? ungari odú 'õõs, õõnsus; koobas'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Esitatud vastete asemel võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla saami vuovda 'puuõõs' ja handi ǫŋǝt 'puuõõs'. Kaks erinevat soome-ugri tüve võivad läänemeresoome keeltes olla kokku sulanud. Eesti keelest on laenatud liivi ȭn 'õõnes'. õnnal ja õnnar on vanad tuletised, mille aluseks on algsem tüvekuju *onte- : *onδe-. Vt ka õnn.