[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

luul : luulu : luulu 'haiguslik kujutlus, tegelikkusele mittevastav veendumuslik mõte'; van 'luule'
soome luulo 'arvamus; oletus; kujutlus'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome sõna on tuletis samast tüvest, mis sõnas luuletama.

meel : meele : meelt 'teatud liiki aistingute vastuvõtu ja eristamise võime; tunne, tuju, soov; mõte, arvamus; mälu'; kõnek 'mõistus, aru'
liivi mēļ 'meel, mõistus; mõte, arvamus'
vadja meeli 'meel, hing; tahtmine; mõistus; mälu; meelsus, mõttelaad; arvamus'
soome mieli 'meel; tuju; mõte; tähelepanu; suhtumine; soov'
isuri meeli 'meel; mõistus; mälu'
Aunuse karjala mieli 'mõistus; loomus; mõte; tuju; mälu'
lüüdi mieľ 'meel, mõistus'
vepsa meľ 'mõistus; meeleolu, tuju'
saami miella 'meel; soov, tahtmine'
ersa meľ 'meel'
mokša mäľ 'meel'
udmurdi mi̮l liitsõnas mi̮lki̮d 'meeleolu, tuju; tahe, soov, usinus'
komi mi̮v liitsõnas mi̮vki̮d 'mõistus; taip, arusaamine; mõistlikkus, arukus'
Läänemeresoome-permi tüvi.

mulje : mulje : muljet 'kellestki v millestki selle vahetul mõjul tekkinud üldine ettekujutus teadvuses; sellest johtuv vaistlik eritlematu arusaam, arvamus jms' muljuma

nõu : nõu : nõu 'juhatus, õpetus, soovitus; (lahendust pakkuv) teguviis; mõte, kavatsus; seisukoht, arvamus; tarkus, taip; anum'; van 'tööriist, vahend'
kirderanniku nou, neu
liivi v 'juhatus, õpetus, soovitus'
vadja nõvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; tööriist, vahend'
soome neuvo 'juhatus, õpetus, soovitus; teguviis; mõte, kavatsus; tarkus; (mitm) tööriistad, vahendid'; van 'nõukogu'; mrd (mitm) mehe v isaslooma suguelundid'
isuri neuvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; kalapüünis'
Aunuse karjala ńevvo 'juhatus, õpetus, soovitus; abinõu; tööriist, vahend; suguelund'
lüüdi ńevvoda 'nõu anda, seletada'
vepsa ńevod (mitm) liitsõnas ḱengińevod 'jalanõud'; ńevoda 'nõu anda, seletada; õpetada, manitseda; jutustada'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'anum' on eesti keele eriareng, kujunenud tähendusest 'tööriist'.

oid : oiu : oidu 'mõistus, aru, taip'
uid
● ? soome mrd oitti 'tuju; tahe', oitto 'nõuanne; arvamus, tuju'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

oletama : oletada : oletan 'kogemuseta v mittepiisava andmestiku põhjal midagi väitma v ette kujutama; arvama, mõtlema, kujutlema, aimama, ennustama'
soome olettaa 'oletada; arvata, mõtelda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis olema tüvest. Laenatud on ka tuletis oletus, ← soome oletus 'oletus; arvamus'.

rehnung : rehnungi : rehnungit van 'arve; arvestus, arvepidamine; (rahaline) vahekord'
rehknung, reh(k)nu, rehknut(t), rehnuk, rehtnut, rehvnuk, rehknuut, rehkont, rehk(n)um
rehnut
saksa Rechnung 'aritmeetikaülesanne, arvutus; arve; konto; arvestus, arvamus'
rehnut on üks selle sõna mugandeid, mis on olnud ka kirjakeeles tarvitusel.

suund : suuna : suunda 'ümbruse, objektide, ilmakaarte vms järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon, kurss, siht, mõjupiirkond'
soome suunta 'suund, siht, kurss'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Samatüveline tegusõna suunduma on moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome suuntautua 'suunduda; pöörduda'. Soome sõna võib olla balti või slaavi laen, ← balti *suntā, mille vaste on leedu siunta 'saatmine; saadetis', või ← slaavi tüvi, mille vaste on vene sud 'kohus; arvamus, otsustus'.

tolk2 : tolgu : tolku 'aru, mõistus, taip, arusaamine; kasu, abi, tulu'
vene tolk 'sisu, tuum, olemus; taip, arusaamine; mõte, kasu'; van 'seletus, tõlgitsus, arvamus'
Tüve on korduvalt laenatud, mõnevõrra varasem laen samast allikast on tõlk.

tõlk : tõlgi : tõlki 'see, kes teksti (hrl suuliselt) ühest keelest teise vahendab'
vene tolk 'sisu, tuum, olemus; taip, arusaamine; mõte, kasu'; van 'seletus, tõlgitsus, arvamus'
Tüve on korduvalt laenatud, mõnevõrra hilisem laen samast allikast on tolk2.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur