[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
○ kirderanniku kehva, kehvä
? ← alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
● vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

peied : peiede : peiesid (mitm) 'muldasängitamisele järgnev söömise ja joomisega koosviibimine surnu mälestamiseks, matusepidu'
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← algindoiraani *paiyas
sanskriti péya- liitsõnas vāja-péya- 'jõu-, võitlusjook, rituaalne jook ohverdamisel'
● Salatsi liivi peijed 'peied'
soome peijaat, peijaiset (mitm) 'karupeied; peied, matusepidu'
karjala peijahat 'karupeied'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peig laenuallikas.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
◊ peiu
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

pelgama : peljata : pelgan 'hirmu tundma, mitte julgema v söandama midagi teha; midagi ebameeldivaks pidama ning võimaluse korral vältima; midagi halba v ebameeldivat arvama v oletama'
◊ peletama
? ← indoeuroopa *pelh₁-
gooti us-fil-ma 'hirmunud'
vanainglise fæla 'ehmatama'
rootsi mrd fäla vid 'ehmuma'
● Salatsi liivi pälg 'karta; ehmuda'
vadja pellätä 'karta'
soome pelätä 'karta'
isuri pölädä 'karta'
Aunuse karjala pöľľättiä 'hirmutada, kohutada', pöľľästüö 'karta, ehmuda'
lüüdi pölgästüdä 'ehmuda'
vepsa pöľgastuda, peľgästuda 'ehmuda'
saami ballat 'karta'
ersa peľems 'kartma'
mokša peľəms 'kartma'
udmurdi mrd puwi̮ni̮, van puli̮ni̮ 'kartma'
komi povni̮ 'kartma'
handi pal- 'kartma'
mansi pil- 'kartma'
ungari fél 'kartma'
neenetsi ṕíľuʔ- 'hirmul olema, hirmu tundma'
eenetsi pida- 'hirmul olema, hirmu tundma'
nganassaani χiliʔ- 'kartma'
sölkupi pī- 'kartma'
kamassi pim- 'kartma'
matori himǝr- 'kartma'
Tuletis pelgur on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pelkuri 'arg inimene'. Vt ka pelg, pelutama.

uig : uiu : uigu 'pruudilinik, rätik pruudi näo katmiseks'
● Aunuse karjala ujoi 'rätik pruudi näo katmiseks'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka soome ujo 'uje; arg, arglik; tagasihoidlik', uje.

uje : ujeda : ujedat 'arglik, häbelik'
← soome ujo 'uje; arg, arglik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On oletatud, et soome sõna on tüve uig vaste.