[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kauhti (annab edasi vedeliku paiskumise, riide peale- v kokkutõmbamise vm heli)
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mauhti, mahv, ja pauhti, pahvama.

lamp2 : lambi : lampi 'põletusainel v elektrienergial töötav seade, mis annab valgust vm kiirgust; taht- v pihustuspõletiga väike kantav kuumutusseade'
← alamsaksa lampe 'lamp'
← saksa Lampe 'lamp'

maksma : maksta : maksan 'tasuma; hinda omama; mõtet olema; kehtima'
← algiraani *ma(n)dza-
vanaindia máṃhate (oleviku ains 3P) 'annab, kingib'
● liivi maksõ 'maksta, (ära) tasuda'
vadja mahsaa 'maksta, (ära) tasuda'
soome maksaa 'maksta, tasuda'
isuri maksaa 'maksta, tasuda; kasuks tulla'
Aunuse karjala maksua 'maksta, tasuda; väärt olla'
lüüdi maksada 'maksta, tasuda; kühveldada (sõnnikut koormasse)'
vepsa maksta 'maksta; kühveldada (sõnnikut, lund)'
saami máksit 'maksta'
ersa maksoms 'andma'
mokša maksǝms 'andma'
On ka arvatud, et võib olla akadi laen ja sattunud mordva ja läänemeresoome algkeelde Assüüria või Väike-Aasia kaupmeestelt, vrd akadi maksu 'köidik, kütke [?]', miksu 'toll, maks', mâkisu 'tölner, maksurentnik'. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti või liivi keelest on laenatud läti maksāt 'maksma'.

pliks (annab edasi kerget (kõlavat) lööki) 'kähku, kiiresti'
● vadja pliks 'pliks!, plõks!; vilks(ti)', pliksata 'pilgutada'
isuri pliksahtaa 'kõlava löögiga kinni langeda (püünise kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, loksuma, luksuma.

tooma : tuua : toon 'midagi v kedagi kusagilt kaugemalt kellelegi v kuhugi lähemale toimetama; (kusagilt) välja võtma v tõmbama, (kedagi v midagi) ilmsiks v avalikuks tegema; juhtima, suunama; avaldama, esitama; midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama; andma; sünnitama, poegima'
? ← indoeuroopa *doh₃-
vanaindia dádāti (oleviku ains 3P) 'annab'
leedu duoti 'andma'
● liivi tūodõ 'kaugemalt lähemale toimetada'
vadja tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
soome tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; juhtida, suunata; esile tuua, tõstatada; tagajärjena esile kutsuda, põhjustada'
isuri toovva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
Aunuse karjala tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; kaasa tuua, põhjustada; juhtida, viia; anda, juhtuda lasta (jumala kohta)'
lüüdi tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
vepsa toda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
lõunasaami doekedh 'müüa'
ersa tujems 'kaugemalt lähemale toimetama'
mokša tujǝms 'kaugemalt lähemale toimetama'
handi tu- 'tooma, viima'
mansi tūl- 'kaugemalt lähemale toimetama'
? ungari tojik 'munema'
neenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
eenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
nganassaani tǝtu- 'kaugemalt lähemale toimetama'
sölkupi tat- 'kaugemalt lähemale toimetama'
kamassi tet-, det- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
Ungari vaste on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Vt ka toim ja tootma.

uisk : uisu : uisku 'teravate kantidega jalas jääl liuglemiseks; endisaegne suur ühemastiline purjepaat'
● soome van wisko, visko 'suur paat'
Arvatavasti tuletis ujuma tüvest. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis murdesõnas (h)uisk 'uss' ( uss1), sest laevavöörid olevat olnud ussikujulised. Sõna varasemast laiemast levikust läänemeresoome keeltes annab tunnistust tõik, et see on läänemeresoome keeltest (vepsa v Aunuse karjala) laenatud vene murretesse, → vene uškoj 'väike paat, vene', mis esineb vanades vene kroonikates eri variantides.