[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

anger- sõnas angervaks 'niisketel aladel kasvav kõrge sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula ulmaria)'
?balti *vangar-va
leedu vingiorykštė, vangarykštė 'angervaks'
liivi āngõrstõm 'angervaks', āngastõb liitsõnas āngastõb-āina 'angervaks'
soome angervo 'angervaks; enelas'
karjala änkeriene, änkeries 'angervaks'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas angerjas.

angerjas : angerja : angerjat 'madujas peene soomusega vääriskala (Anguilla anguilla)'
balti *angurjas
leedu ungurys 'angerjas'
preisi angurgis 'angerjas'
liivi angõrz 'angerjas'
vadja angõrias 'angerjas'
soome ankerias 'angerjas'
isuri angerias 'angerjas'
Aunuse karjala änkeriäs 'angerjas'
Vt ka anger-, ingerjas.

ingerjas : ingerja : ingerjat 'taimeorganeis parasiteeriv ümaruss (Ditylenchus)'
On arvatud, et esisilbi vokaali muutmise teel tekkinud variant tüvest angerjas. Teisalt võib olla vingerdama tüve variant. Sama tüvi on murdesõnas ingerdama 'vingerdama, ussi moodi liikuma'.

sutt : suti : sutti mrd '(jõe)silm'
?läti zutis 'angerjas', zutiņš, zutītis 'silm'
On arvatud ka, et võib nii eesti kui ka läti keeles olla rootsi laen, ← rootsi sut liitsõnas stensut 'väike kala; koha'. Kirjakeeles on tüvi kasutusel liitsõnalistes nimetustes merisutt, suttlimusk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur