[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
○ aanpalk
← alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
← soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.

ahker : ahkra : ahkrat mrd 'hakkaja, igale tööle valmis, kärmas'
? ← soome ahkera 'usin, virk, agar'
Kirderannikumurretes levinud sõna. Võimalik soome allikas võib olla tuletis soome sõnast ahku, ahin. Teisalt on arvatud, et soome allikas võib olla soomerootsi laen, ← soomerootsi agär 'kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar'. Vt ka agar.

aine : aine : ainet 'see, millest koosneb füüsiline keha; mateeria vorm, mida iseloomustab stabiilsus ja seisumassi olemasolu; objekt, allikas, lähtematerjal'
← soome aine 'aine; materjal'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *afnija-, *aƀnija-, vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime' ja rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Selle germaani tüve skandinaavia vaste võib olla sõna eine laenuallikas.

alistama : alistada : alistan 'vastupanu murdma, alla heitma'
← soome alistaa 'alistada; alla suruda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis ala tüvest.

allikas : allika : allikat 'põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal v veekogu põhjas, läte'
? ← balti
leedu šaltenis 'allikas', šaltinis 'miski, mis on külm; (külm) allikas; vappekülm'
● soome allikko 'laugas; loik'
saami állet- liitsõnas Álletnjárga '(kohanimi)'
Balti laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on varem tüve alguses olnud h. Eesti vanemas kirjakeeles on h sõna algul, samas on soome keeles sõnaalgulise h kadu tavatu. h on võinud kaduda ala- tüveliste sõnade mõjul. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

ammendama : ammendada : ammendan 'täielikult ära kulutama, lõpuni ära kasutama, tühjaks ammutama; hankima, saama, endasse koguma'
← soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis ammutama tüvest.

anskop : anskopi : anskoppi 'tiislikanne, tiislit rangidega ühendav rihm'
○ antskop
← alamsaksa halskoppel 'kaelarihm'
← saksa Halskoppel 'kaelarihm'
Saksa allikas on liitsõna: Hals 'kael' + Koppel 'rihm'.

antvärk : antvärgi : antvärki 'käsitööline, ametimees'
○ hantverk
← alamsaksa hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hant 'käsi' + werk 'tegu, töö; tsunft, gild'. Allika teine osis on laenatud ka eraldi, värk.

arvustama : arvustada : arvustan 'eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima; kriitikuna hinnangut andma'
← soome arvostaa 'lugu pidada, hinnata; hinnata, hinnangut anda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on tuletatud tüvest aru1.

eru : eru : eru 'sõjaväe- v üldse riigiteenistusest lahkumine; vastavas seisundis olemine'
← soome ero 'lahkumine, lahkuminek; lahusolek'
● vadja ero 'erinevus, vahe; eraldatus; eraldamine'
soome ero 'lahkumine; lahusolek; abielulahutus; erinevus, vahe; vahemaa'
isuri ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
karjala ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
lüüdi erota 'lahku, laiali minna'
Soome allikas on tuletis tüvest era-.

haja- liitsõnas hajameelne 'millelegi keskendudes ümbritsevat mitte tähelepanev'
← soome haja- liitsõnas hajamielinen 'hajameelne'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal liitsõnade osisena. Soome allikas on sama tüvi mis sõnas hajuma.

haud : haua : hauda 'koht surnu matmiseks, enamasti maasse kaevatud süvend; kalmuküngas'
← alggermaani *sauþaz
alamsaksa sōt 'allikas, kaev'
vanainglise sēaþ 'auk; kaev; lomp'
gotlandi sauþr 'kaev'
● liivi ōda 'haud; pesa'
vadja auta 'auk, urg; hauakoht jões; haud'
soome hauta 'haud; hauakoht jões v meres'; mrd 'maasse kaevatud augus küpsetatud roog, hautis'
isuri hauda 'auk; haud; hauakoht meres'
Aunuse karjala haudu 'auk, nõgu; lohk, mõlk'
lüüdi haud 'haud; auk, süvend'
vepsa haud 'auk'
Vt ka hauduma.

hämmastama : hämmastada : hämmastan 'suuresti imestama panema'
← soome hämmästyä 'imestuda, hämmastuda'
● Aunuse karjala hämmästüö 'ehmatada, ehmuda, kohkuda'
lüüdi hämästüdä 'ehmuda, kohkuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletatud hämmeldama tüvest.

hüvitama : hüvitada : hüvitan 'heaks tegema, tasuma'
← soome hyvittää 'hüvitada, heastada; korvata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis tüvest hüva.

ilme : ilme : ilmet 'iseloomu v psüühilise seisundi kajastus näol'
← soome ilme 'ilme; välimus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on kirjakeeles moodustatud tuletis tüvest ilm, mis tuli käibele 19. sajandi keskel.

ind2 : innu : indu 'tegutsemisiha; õhin'
← soome into 'ind; vaimustus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tüve ind1 vaste.

johtuma : johtuda : johtun 'tulenema'
← soome johtua 'tuleneda, johtuda; pärineda'
Soome allikas on juhtuma vaste. johtuma esineb ka kirderannikumurretes ja Võru murdes, kuid tähenduses 'toimuma, juhtuma', samasugune tüvevariant võib olla sõnas joht.

kogema : kogeda : kogen 'läbi elama, tunda saama'
← soome kokea 'kogeda; proovida; võrku v püünist kontrollida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on sama tüvi mis sõnas kogemata. Soome keelest on laenatud ka tuletis kogemus, ← soome kokemus 'kogemus'.

lampkast : lampkasti : lampkasti 'maa sisse ehitatud mustusekast (reoveetorustikus)'
← saksa Schlammkasten 'anum, ruum muda, rooja kogumiseks'
Saksa allikas on liitsõna: Schlamm 'märg pehme soga, muda, pori' + Kasten 'kast'. Varem on laenatud liitsõna teise osise alamsaksa vaste, kast.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
? ← alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
? ← balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
● vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

lanne : lande : lannet 'nimme, nt hobusel'
← soome lanne 'puus; vaagen'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *land(w)ⁱjō, *landīn-.

lau- sõnas laupäev 'pühapäevale eelnev nädalapäev'
← algskandinaavia
vanaislandi laugardagr 'laupäev'
vanarootsi lögherdagher 'laupäev'
rootsi lördag 'laupäev'
● vadja laukopäivä 'laupäev'
isuri laukopäivä 'laupäev'
Skandinaavia allikas on liitsõna, vrd nt vanaislandi laug 'pesemisvesi' + dagr 'päev'. Liitsõna esiosise tähendus on andnud nime nädalapäevale, mil pesemine ette võeti.

leierkast : leierkasti : leierkasti 'kantav väntorel'
← saksa Leierkasten 'väntorel'
Saksa allikas on liitsõna: Leier 'leierkast, väntorel' + Kasten 'kast'. Liitsõna esiosise tüvi on laenatud ka eraldi, leierdama, laenatud on järelosise alamsaksa vaste, kast.

lembima : lembida : lemmin '(hellalt) armastama'
← soome lempiä 'armastada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on Aunuse karjala ľembi 'meheleminekueas neiu positiivsete omaduste kogum (veetlus, sarm, majapidamisoskus); maine', lüüdi lemb 'armastus, õnneks läinud abiellumine' ja tõenäoliselt ka isuri lemissä 'lõõmata'. Tüvi esineb ka eesti muistsetes eesnimedes, nt Lembit(u), Tõivelembi, Aulembi. Sama tüvi võib olla murdesõnas lembmä 'kõrbema', tüve esialgne tähendus on läänemeresoome keeltes arvatavasti olnud seotud põlemisega. Laenatud on ka tuletis lembe, ← soome lempeä 'lembe, mahe; õrn, hell'. Vt ka lemmik.

liisuma : liisuda : liisun 'seismisel värskust kaotama, lahtuma'
← soome mrd pliisu 'lahja; värvitu, väheütlev (esitus vms)', plisu, plissu 'lahja, liisunud (jook)'
Soome allikas on ilmselt laenatud soomerootsi murretest, ← soomerootsi bliso, blisu 'valge laik; valgete laikudega'.

loitsima : loitsida : loitsin 'lausuma, nõiduma'
← soome loitsia 'loitsida; nõiduda, võluda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, kirderannikumurreteski on tüvi ilmselt soome keelest laenatud. Soome allikas võib olla vana tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami kaassõnatüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'.

loobuma : loobuda : loobun 'end (vabatahtlikult) ilma jätma'
← soome luopua 'loobuda; tagasi astuda, lahti ütelda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Sõna on tuntud kohati ka murretes, kus võib osalt olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis looma tüvest. Vt ka loovutama.

lood2 : loo : loodu 'õhukese v puuduva pinnakatte ja mullakihiga paepealne ala, alvar; (puudeta) saareke, laid'
● vadja looto 'kari, rahu, meremadalik'
soome luoto 'laid; kivine v kaljune koht põllul'
isuri loodo 'laid, kari'
Aunuse karjala luodo 'veealune kalju; madalik, rahu'
lüüdi luod 'laid'
vepsa lodo 'madalik järves, jões'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *flōđō, mille vaste võib olla nt vanaislandi flúð 'nähtamatu kalju, kari'. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas looded.

loorber : loorberi : loorberit 'puu, mille kuivatatud lehti kasutatakse vürtsina (Laurus nobilis); loorberipuu kuivatatud lehed vürtsina'
← alamsaksa lōrbere 'loorber'
Alamsaksa allikas on liitsõna: lōr- + bere 'mari'. Esialgu tähistati sõnaga loorberipuu vilju, sellest ka alamsaksa sõna teine osis.

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
○ larm
← alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
← saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.