[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
◊ las, lasila
● liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

sadama : sadada : sajan 'vihma, lund, lörtsi, rahet langema; tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, langema'
◊ sade, sadu
● liivi sa’ddõ 'kukkuda; (vihma, lund) sadada'
vadja sataa, saata '(vihma, lund) sadada'
soome sataa '(vihma, lund) sadada; alla langeda'
isuri sataa '(vihma, lund) sadada'
karjala satoa '(vihma, lund) sadada'
saami čuohcit 'sattuda; kinni jääda; tabada'
lõunasaami tjuetsedh '(lund) sadada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla hoopis Lule saami tjātēt 'tasakesi (vihma, lund) sadada'. Sel juhul on tüve vasted ka neenetsi saŕo 'vihm, sadu', eenetsi sāre 'vihm, sadu', nganassaani sorua 'vihm, sadu', sölkupi se̮ro 'vihm, sadu', kamassi suŕno 'vihm, sadu', matori sörüh, sirüh 'vihm, sadu' ja tegemist on uurali tüvega. On oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *ḱad- 'kukkuma', mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia śad- 'alla, maha, välja langema', ladina cadere 'kukkuma'. Vt ka sadam, sajatama, sattuma.

sõõrd : sõõru : sõõrdu 'ale, mullaga katmata kütis'; mrd 'väike kodulähedane taraga piiratud heina- v karjamaa; hagudest tara'
● vadja sõrto 'ale, kütisemaa', sõrtu 'tuulemurd'
soome sortaa 'rõhuda; maha suruda; vaevata; kõrvale ajada'
isuri sortaa 'rõhuda'
Aunuse karjala sordua 'maha kukkuda lasta; alla visata; vette lasta; maha murda'
lüüdi sortta 'maha raiuda, langetada'
vepsa sorta 'maha pillata; langeda lasta; maha paisata, langetada, murda; maha murda, lõhki kiskuda'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise põhjal on oletatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat allikat ei ole leitud. Vt ka sõõr, sõõrduma.

varisema : variseda : varisen 'alla langema, pudenema'
● soome varista 'langeda, variseda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vare.