[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hüppama : hüpata : hüppan 'tugipunktist lahtirebimise järel õhulennuga ümber paigutuma'
● vadja üpätä 'hüpata', üppiä 'hüpata, hüpelda'
soome hypätä 'hüpata, karata; üles hüpata; alla hüpata; ringi joosta', hyppiä 'hüpelda, karelda; hüpata, karata'
isuri hüppiä 'hüpata, hüpelda'
Aunuse karjala hüppie 'hüpelda, karelda; ringi joosta', hüpätä 'hüpata, karata'
lüüdi hüppidä, hüpäitä 'hüpata, karata, püsti karata'
vepsa hüppida, hüpti 'hüpata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mokša jupaďəms 'välgatama; vilksama; lipsama'. On ka oletatud, et germaani laen, ← *χuppō(ja)n-, mille vasted on saksa hüpfen 'hüppama', alamsaksa huppen 'hüppama'.

liuguma : liuguda : liugun 'libisema'
◊ liustik
● liivi lõuglõ, liuglõ 'komistada, libiseda; kukkuda; hüpata'
vadja liukua 'liugu lasta; sõita; libiseda'
soome liukua 'libiseda'
isuri liukua 'mäest alla lasta, suusatada, libiseda; jalgrattaga sõita'
Aunuse karjala liugu 'kallakas, lauge, libajas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka liuhka.