[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

habe : habeme : habet 'mehe näo alaosa karvkate'
? ← balti
leedu šapas 'kõrs, lible'
● liivi a’bbõnz 'habemekarv'; a’bbõnd 'habe'
soome mrd haven, hapene 'karv; juuksekarv; vuntsid; habesamblik'
Aunuse karjala haven (mitm habenet) 'udemed; lõust'
lüüdi haben 'karv, habemekarv'
vepsa habin 'ninaalune; vuntsid', habeń 'lõuahabe'
Vt ka haibakas.

kaenal : kaenla : kaenalt 'käsivarre ja õla ühinemiskoha alaosa ning sellest allpool olev käsivarre ja külje vaheline hoideala'
○ kirderanniku kainal
● liivi kāinal 'kaenal'
vadja kainalo 'kaenal'
soome kainalo 'kaenal'
isuri kaila, kainalo 'kaenal'
Aunuse karjala kainalo 'kaenal'
lüüdi kainal(o) 'kaenal'
vepsa kaimol, ke͔imuu̯ 'kaenal'
? udmurdi kun liitsõnas kun-ul 'kaenal; särgi kaenlakiil'
? komi kun liitsõnas kunle̮s 'särgi kaenlakiil'
? handi χonəm sõnaühendis χonəm pat 'kaenlaalune'
? mansi χanəl 'kaenal'
? ungari hón 'kaenal'
Võib olla vana läänemeresoome liitsõna. Kaugemate sugulaskeelte sõnad võivad olla selle liitsõna esikomponendi vasted. Esikomponent on sel juhul soome-ugri tüvi, mõne arvamuse kohaselt koguni uurali tüvi, mille vasted on ka neenetsi śalᵊ’ 'kaenal', eenetsi seri 'kaenal', nganassaani kaľiŋ 'kaenal', sölkupi k͔āliń 'kaenal' ja kamassi kālə̑ŋ 'kaenal'. Järelkomponent on ala. Vt ka kaiss.

kube : kubeme : kubet 'kõhu alaosa ja reie vaheline piirkond'
← alggermaani *χupiz
gooti hups 'puus'
saksa Hüfte 'puus'
inglise hip 'puus'
● vadja kupõõ, kuvõ 'puus'
soome kuve 'puus, külg; kube'
isuri kuve 'külg'
karjala kuveh 'puus, külg'

lõug : lõua : lõuga 'näo liikuv alaosa; (hrl mitm) selgroogsete suuava piiravad teineteise vastu käivad pea osad'
← balti
leedu liauka '(kaela)nääre', paliaukis 'veiste rinnalott'
läti ļaukas (mitm) 'kaelanäärmepõletik sigadel'
● liivi lȭga 'lõug'
vadja lõuka 'lõug'
soome leuka 'lõug'
isuri leuga 'lõug; huul'
Aunuse karjala ľeugu 'lõug; irvhammas'
lüüdi ľöug 'lõug'
vepsa ľüug 'lõug'

puus : puusa : puusa 'inimese kere alaosa, eriti selle vööst kuni reieni ulatuv külgmine osa'
● vadja puuska 'puus'
soome puuska väljendis kädet puuskassa 'käed puusas', mrd puuska '(metsa, tee) serv; tooli v sohva käetugi; suur volt kleidi küljel'
isuri puuska väljendis käet puuskaas 'käed puusas'
Läänemeresoome tüvi.

seelik : seeliku : seelikut 'alakeha kattev, vöö v värvliga vöökohale kinnitatav hrl naiste pealisrõivas; kleidi alaosa'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *segla, mille tähendus on olnud 'äralõigatud tükk, riie' ja mille vaste on nt rootsi segel 'puri'. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnas siil2. Eesti keelest on laenatud soome mrd sielikko 'seelik'.

tüvi : tüve : tüve 'puu peavars, mille alumine osa on oksteks harunemata; millegi keskne, tüvelaadne osa'
◊ tüü, tüüakas, tüügas
● liivi tõ’v 'puutüvi; aeru varre ots (kust kinni hoitakse)'
vadja tüvi 'puutüvi; tüvik, tüügas, tüveots'
soome tyvi 'puutüve alaosa; osa, millest miski on kinni (alus, juur, jalg, kand)'
isuri tüvi 'puutüve alaosa; viljavihu tüviosa'
Aunuse karjala tüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam v kinnitusosa'
lüüdi ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
vepsa ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
mokša ťejs 'juurde', ťejsa 'juures', ťejsta 'juurest'
mari tüŋ 'puutüve alaosa; algus; alus, põhi, sokkel; (asja) tuum; pea-, põhi-, tähtsaim'
udmurdi diń 'tüve v varre alaosa; alus, vundament'
komi din 'tüve v varre alaosa; (millegi) ümbrus'
ungari tő 'tüvi, juur'
Soome-ugri tüvi. Sõnades tüü, tüüakas, tüügas on tüve rööpvariant, kus v on ü ja i vahelt kadunud. Vt ka tümikas.