[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aelema : aeleda : aelen 'end aeg-ajalt liigutades lamama, vähkrema; ringi hulkuma, amelema' ajama

ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
← soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.

aiduraidutama : aiduraidutada : aiduraidutan '(sõnadeta) laulujoru ajama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

ait : aida : aita '(külm) hoone vilja, riiete vm säilitamiseks'
? ← balti *aita
leedu ait(i)- liitsõnas ait(i)varas 'luupainaja; kratt, kes toob omanikule vilja, heina, piima jm aidas hoitavat; aidavalvur [?]'
● liivi āita 'ait'
vadja aitta 'ait'
soome aitta 'ait'
isuri aitta 'ait'
Aunuse karjala aittu 'ait'
lüüdi ait(te͔) 'ait'
vepsa ait 'ait'
On peetud ka tuletiseks ajama tüvest.

ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
◊ aelema, ajend
? ← indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
● liivi a’ijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.

ehmes : ehme : ehmest 'ebe; udusulg'
← balti *šeusm-
leedu šiaušti 'sasima, sassi, kohevile, turri ajama', šiauštis 'turri hoiduma, turritama, püsti tõusma; suurustama, uhkeldama, uhkustama'
läti šaustiēs 'turri hoiduma, turritama', šausmas 'hirm, õud'
● ? vadja eve '(linnu)sulg'
? soome höyhen '(linnu)sulg'
? isuri höühen '(linnu)sulg'
? Aunuse karjala höühen '(linnu)sulg'
? lüüdi höuhen '(linnu)sulg'
? vepsa hüuneh '(linnu)sulg'
? Inari saami soousa '(looma)karv'
On peetud variantide rohkuse tõttu ka häälikuliselt ajendatud tüveks.

hämmeldama : hämmeldada : hämmeldan 'segadusse ajama, kohmetuks tegema'
● vadja hämmentää 'segada, liigutada (suppi); segada, häirida'
soome hämmentää 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
isuri hämmendää 'segada, liigutada (suppi)'
Aunuse karjala hämmendeä 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
vepsa hämeta 'segada, liigutada'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas hämar. Sõna algne tähendus on säilinud sugulaskeeltes. Vt ka hämmastama.

idanema : idaneda : idanen 'idusid ajama; tärkama'
◊ eos, ida
● liivi i’ddõ 'idaneda'; idā 'kirre'
vadja itää 'idaneda'; itä 'ida'
soome itää 'idaneda'; itä 'ida'
isuri ittää 'idaneda'; idä 'ida'
Aunuse karjala idiä 'idaneda'
lüüdi iďädä 'idaneda'
vepsa idädä 'idaneda'
? handi et- 'tõusma; ilmuma; edenema'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt jukagiiri jedej- 'ilmuma'. On ka oletatud, et läänemeresoome tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *ǵēi- 'idanema, puhkema', mille vasted on nt gooti keinan 'idanema' ja leedu žydėti 'õitsema'. eos on moodustatud tuletise idu omastavavormist eo liitega -s.

jaht : jahi : jahti 'ulukite jälitamine ja püüdmine v surmamine saagi saamiseks'
← alamsaksa jacht 'jaht, tagaajamine'
Laenatud võib olla ka samatüveline tegusõna jahtima, ← baltisaksa jachten 'taga ajama' või ← alamsaksa jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama'. Eesti keelest on laenatud vadja jahti 'jaht' ja isuri jahti 'jaht'.

jaurama : jaurata : jauran 'rumalat juttu ajama; lärmama'
◊ jõurama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõurama.

jukerdama : jukerdada : jukerdan 'jändama; töökorrast ära olema, tembutama, streikima'
← baltisaksa juckern 'jama ajama; nöökama, tögama; midagi pealiskaudselt, oskamatult tegema'

kaadama : kaadata : kaadan 'ümber v kummuli ajama, kummutama'
← soome kaataa 'ümber v kummuli ajama, kummutama; langetama, maha raiuma; valama, tühjendama'
Sõna on soome keelest laenatud kirderannikumurretesse, kust see on toodud kirjakeelde.

kablutama1 : kablutada : kablutan mrd 'köietama; pasteldele paelu taha ajama'
Tuletis lõunaeestilisest murdesõnast kabel (: kabla: kapla) 'pael, nöör'. Seda murdesõna on peetud tüve pael variandiks, milles häälikud on kohad vahetanud: reeglipärane lõunaeesti variant oleks *pagel, mida tegelikult ei esine.

kargutama : kargutada : kargutan mrd 'liikvele ajama, peletama; kiiresti edasi liikuma, kihutama; sihitult käima v jooksma; karglema; sugutama; (heina) kaarutama' kargama

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
◊ kasu
● liivi ka’zzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂awks-e-, *h₂awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

kerima : kerida : kerin '(lõnga, nööri vms) kerasse, rulli, vihti (v kerast, rullist, vihist lahti) keerama; kerasse, kõverasse tõmbama v kerasolekust sirgu ajama' kera

keskust(e)lema : keskustleda ~ keskustella : keskustlen ~ keskustelen 'juttu ajama, vestlema'
← soome keskustella 'kõnelda, vestelda; arutada; diskuteerida; nõu pidada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest kesk.

kihutama : kihutada : kihutan 'tugeva hooga, kiiresti sõitma v minema; ägedalt, hooga kuhugi ajama, liikuma v tegema sundima; ässitama, õhutama, agiteerima' kihk

kupatama : kupatada : kupatan 'toiduaineid soolase, kibeda v hapu maitse vähendamiseks v mürkainete kõrvaldamiseks veidi aega rohkes vees keetma; kedagi (sunniviisil) kuhugi saatma, ajama' kuppama

laajama : laajata : laajan 'reljeefi muutma (pinnast eemaldades, lisades v tasandades)'
Tehistüvi 1970. aastatest, moodustatud tüvede koondamisel ühendist laiali ajama, lai, ajama. Mõjutada on võinud soome laaja 'lai, avar; mahukas'.

lauglema : lauelda : lauglen 'õhus libisema; heljuvalt laskuma'
? ← alggermaani *flauǥⁱjan-, *flauǥō
vanaislandi fleygja 'lennata laskma, viskama; lendama, edasi kihutama'
vanarootsi flȫghia 'hüppama'
keskülemsaksa vlougen 'lennata laskma, ära ajama'
● soome mrd laukuilla 'hõljuda, liuelda õhus (nt röövlind)'
On peetud ka võimalikuks, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas tüvi liuguma. Vt ka laug3.

lobama : lobada : loban 'tühja juttu ajama'
◊ lobi
● liivi lobāz 'lobiseja'
vadja lopisa 'lobiseda; lori(juttu) ajada; ropendada'
soome lopista, klopista 'lobiseda, rumalusi rääkida'
isuri lopista 'roppusi rääkida'
karjala lovissa 'kahiseda; laperdada'
vepsa lobāťa 'lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas loppuma. Lähedane tüvi on nt sõnades joba, pobisema, lodisema, lora. Vt ka klobima, lobe, lobri.

lorisema : loriseda : lorisen 'tühja juttu ajama; sorisema; lurisema' lora

lõõpima : lõõpida : lõõbin 'naljajuttu ajama, lõmpsima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

lällama : lällata : lällan 'joobnuna pehmel keelel rääkima, laulujoru ajama vms; lalisema; lobisema'
● soome van srmt lällättää 'pehmelt rääkida; tuikuda, vaaruda; äiutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lullitama, lallitama 'lalisema; trallitama', lallutama 'lällutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt liivi lälīkš 'laliseda; lällata', läti mrd lelluōt 'kisama; ulguma; lalisema, lällama'.

lörisema : löriseda : lörisen 'lurisema; lori ajama'
◊ lörris
● vadja lörisä 'lobiseda, lorada'
isuri lörissä 'tühja juttu ajada, lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lora, lurisema, lärisema, jörisema, mörisema, törisema.

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
◊ mula, mull
● soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

mähkima : mähkida : mähin 'tihedasti ümber keerama, mässima'
← balti
leedu megzti 'sõlmima, siduma; kuduma'
läti mežģīt 'kuduma; sassi ajama'
● liivi mǟ’dõ 'sassi minema hakata'
soome mrd mähkiä 'mähkida, mässida'
vepsa mähkta 'muljuda, mudida'

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

määrima : määrida : määrin 'ainet pinnale kandma ja laiali ajama v sisse hõõruma; mustaks, räpaseks tegema'
← alamsaksa smeren 'määrima, võidma'

mögisema : mögiseda : mögisen 'mökitama, katkendlikult määgima vm häälitsust tegema; segast juttu, jama ajama (ka rääkimise kohta üldse)' möga