[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
◊ naaldama, najal
● liivi no’jjõ 'end millegi vastu toetada', no’jjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

vaid (vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v lause järel); 'mitte rohkem kui, ainult'
● vadja vaitõs 'ainult, vaid, üksnes'
soome vain 'ainult, vaid, üksnes'
lüüdi vai 'vaid, ainult, alles, aga'
vepsa vaiše 'vaid, ainult, alles, aga'
Tõenäoliselt viisiütleva käände vorm tüvest vaja.

või1 (eraldav sidesõna)
○ lõunaeesti vai, kirderanniku vai
● liivi voi, vo, või, võ 'kas'
vadja vai 'või, ehk; kas, ah siis; ainult, vaid'
soome vai 'või (küsi- ja hüüdlausetes)'
isuri vai 'või; kas, ah siis'
Aunuse karjala vai 'või; kui'
lüüdi vai 'või; kas'
vepsa vai 'või'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla lühenenud variant mõnest teisest tüvest, nt vahe2 või vaja. Eesti või liivi keelest on laenatud läti vai 'kas; või'.

üks : ühe : üht ~ ühte 'põhiarv 1; keegi'
○ lõunaeesti üts
◊ üha
● liivi ikš, ükš 'üks'
vadja ühsi 'üks; ainult, vaid; sama'
soome yksi 'üks'
isuri üks 'üks; sama'
Aunuse karjala üksi 'üks; ühine; sama; keegi'
lüüdi ükš 'üks; mingi; sama'
vepsa ükś 'üks; sama'
saami okta 'üks; keegi'
ersa vejke 'üks; sama'
mokša f́ḱä 'üks'
mari ik 'üks; ühe-, sama-'; ikte 'üks; ainuke'
udmurdi odig 'üks'
komi e̮ti, e̮ťik 'üks'
handi ĭt, ĭ 'üks'
mansi akw, ak 'üks'
ungari egy 'üks; keegi, mingi (määramata artikkel)'
Soome-ugri tüvi. Vt ka üheksa ja üsna.