[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aine : aine : ainet 'see, millest koosneb füüsiline keha; mateeria vorm, mida iseloomustab stabiilsus ja seisumassi olemasolu; objekt, allikas, lähtematerjal'
← soome aine 'aine; materjal'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *afnija-, *aƀnija-, vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime' ja rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Selle germaani tüve skandinaavia vaste võib olla sõna eine laenuallikas.

eine : eine : einet '(kerge) söögikord; söök'
● soome eine 'hommikusöök; eine, söök'
isuri eine 'hommikusöök; eine, söök'
Aunuse karjala eineh 'toit, toiduained'
Võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *afnija, mille vasted on vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime', rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Vt ka aine.

hang1 : hange : hange 'tuulest kokku keerutatud, kokkutuisanud lume-, ka liiva- vm aine kuhjatis'
◊ hanguma
● liivi ang 'hang'
vadja antši 'hang; kõva lumekoorik'
soome hanki 'lumevaip, lumehanged; lumekoorik'
isuri hangi 'lumekoorik'
Aunuse karjala hangi 'lumevaip; lumekoorik'
lüüdi hang 'lumevaip; lumekoorik'
vepsa hang 'lumekoorik'
Läänemeresoome tüvi.

hüüve : hüübe : hüüvet 'hangunud, tardunud aine' hüübima

kaal3 : kaalu : kaalu 'seade keha massi mõõtmiseks; keha v aine mass; tähtsus, mõju'; van 'teatud kaaluühik'
← alamsaksa schale 'kauss; jooginõu; teatud mõõtühik; kaalukauss'

kamakas : kamaka : kamakat '(ebamäärase kujuga) suurevõitu tükk'
● soome mrd kama 'kõlbmatuks kuivanud, kõvaks muutunud aine, jäätunud riie'
Aunuse karjala kamakko 'kõva ja ebatasane (maa)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutanud võib olla vene komók 'känkar, tomp, klomp, tükk', kom 'kamakas, kamp, pall, tomp, mütsak'. Teisalt ei ole välistatud, et sõna ongi vene keelest laenatud, teistes läänemeresoome keeltes on sel juhul tegemist rööplaenuga.

katma : katta : katan 'mingi aine v esemega pealt, väljastpoolt kaitsma v varjama; varjavaks v kaitsvaks kihiks olema; söömiseks ja joomiseks vajalikku lauale paigutama; üle kostma, summutama' kaas

kips : kipsi : kipsi 'mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat; sellest kivimist kuumutamisel saadav jahujas aine, mis veega tainaks segatuna ruttu tardub'
← saksa Gips 'kips'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna lähtub kreeka keelest, ← vanakreeka gýpsos 'kips, kriit'.

kivi : kivi : kivi 'looduses esinev kõva mineraalne aine; kõvast mineraalsest ainest looduslik keha; luuvilja seeme; anorgaanilisest ainest kõva moodustis mõnes elundis; kõva sadestis v katt millegi pinnal'; mrd 'seebikivi; pliiatsisüda, grafiit'
● liivi ki’v, ki’uv, ki’u 'kivi; käsikivi'
vadja tšivi 'kivi; tulekivi; (mitm) keris; käsikivi; veskikivi; liivapugu, lihasmagu'
soome kivi 'kivi; luuvilja seeme'
isuri kivi 'kivi; võrgukivi; kivimäng; (mitm) käsikivi; veskikivi'
Aunuse karjala kivi 'kivi; ankrukivi; käsikivi'
lüüdi kivi 'kivi; käsikivi; veskikivi'
vepsa kivi 'kivi; veskikivi'
ersa kev 'kivi'
mokša kev 'kivi'
mari kü 'kivi'
udmurdi ke̮ 'veskikivi'
komi ki liitsõnas izki 'veskikivi'
handi kew 'kivi; veskikivi'
mansi kaw 'kivi; võrgukivi; käsikivi'
ungari kő 'kivi; kalliskivi; neerukivi, sapikivi'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kivirik, veski.

leelis : leelise : leelist 'tugev hästi lahustuv alus, alkali; aluseline aine v selle vesilahus' lee

lima : lima : lima 'paks kleepuv aine loom- ja taimorganismis'; mrd 'meremuda'
← alggermaani *slīma-
vanaislandi slīm 'lima, röga'
vanarootsi slīm 'lima, röga'
● liivi limā 'lima, mustus'
vadja lima 'lima, ila; konnakudu; kõnts, muda'
soome lima 'lima, röga'
isuri lima 'lima, röga'
karjala lima 'liiv; muda, pori; rähm; jõgitakjas (Sparganium)'
? lüüdi limaita 'võbiseda, õõtsuda (nt konnakudu v kisselli kohta)'
vepsa ńima 'muda, lima, soga'

lodisema : lodiseda : lodisen '(pool)vedela aine liikumise heli kuuldavale tooma'
◊ lõdisema
● vadja lotisa 'kolistada, koputada; müdiseda; plagiseda; ladiseda, ladistada'
soome lotista 'lirtsuda; plagiseda; lobiseda'
isuri lodissa 'lodiseda, lortsuda'
Aunuse karjala lodišta 'müristada, müriseda; koputada, peksta; tuksuda; kolistada; kõmiseda'
vepsa lode͔ita 'juttu ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lidisema, ludistama, lödi, podisema, võdisema, lobama, logisema, lohakas.

lubi : lubja : lupja 'valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosneva settekivimi kuumutamisel saadav valge aine'
On arvatud, et sama tüvi on Lääne-Soome kohanimes Luvia. Sealkandis on Soomes harva esinevat liivakivi, mis sobib nagu paekivigi ehitamiseks. Eesti keelest on laenatud soome mrd lupja 'lubi'.

läkk : läku : läkku mrd 'läga, pori'
← eestirootsi λlæk̲ 'adru (Fucus)'
Mõjutada on võinud ka läga. Eesti keelest võib olla laenatud läti ļeka 'pehme kleepuva aine tomp'.

lörtsima : lörtsida : lörtsin 'vähese püdela aine järsu liikumise heli tekitama, nii midagi tegema; (määrides, kortsutades, kulutades) rikkuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lorts, lurts, lärts.

maarjas : maarja : maarjat 'vees hästi lahustuv isomorfne kootava toimega aine, väävelhappe kaksiksoola kristallhüdraat'
○ maarja
← saksa Marieneis 'seleniit'
Saksa allikas on liitsõna: Maria + Eis 'jää'. Muganemisel on sõna lühenenud. Kasutatakse ka tõlkelaenu maarjajää.

magus : magusa : magusat 'suhkru, siirupi, mee jms aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav; maitsev, isuäratav' magu1

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
● soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

mürk : mürgi : mürki 'aine, mis teatud koguses ja kanguses põhjustab muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid v surma'
● vadja mürkkü 'mürk'
soome myrkky 'mürk'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas müre.

ollus : olluse : ollust 'aine' olema

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

painima : painida : painin 'nahku kustutatud lubja jms aine lahusega töötlema karvade ja marrasknaha eemaldamiseks'
Tehistüvi 1930. aastatest.

paisuma : paisuda : paisun 'mahult, ruumalalt suurenema; aine lisandumise tõttu suurenema, laienema; intensiivsuselt kasvama, tugevnema'
◊ paistetama
● liivi paizõ 'paisuda, tursuda; tõusta'
vadja paissua 'paistetada, tursuda; (nutma) puhkeda'
soome paisua 'paisuda, tursuda; laieneda, levida'
isuri paisua 'tõusta (vesi); paisuda, tursuda'
Aunuse karjala paiže 'paise, mädanik, koeranael'
lüüdi paiže͔ 'paise'
vepsa paiže͔ 'turse, (mäda)paise'
On arvatud, et võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas paistma.

park1 : pargi : parki 'aine, millega nahka töödeldakse; (naha) töötlemine'
← rootsi bark 'puukoor; parkaine'
Parkimiseks kasutati puukoore leotist. Eesti keelest on laenatud läti parķēta (āda) 'pargitud (nahk)'. Varem on laenatud samatüveline vanarootsi sõna, parkal.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
← alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
● liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

pintsel : pintsli : pintslit 'varre otsa kinnitatud harjastest, karvadest vms tööriist värvi, laki, liimi jm vedela aine pinnale kandmiseks'
← alamsaksa pinsel 'pintsel'
← saksa Pinsel 'pintsel; tutt, tups'

plahvatama : plahvatada : plahvatan aine oleku ülikiire muutumise kohta, millega kaasneb suure energiahulga vabanemine, järsk temperatuuritõus ja lööklaine 'järsult esile purskuma, äkki tekkima' lahvama

prits : pritsi : pritsi 'seadis vedela aine surve abil piisutamiseks'; van 'süstal; süst; kuulipilduja'
← saksa Spritze 'prits; süstal; süstimine, süst'
Samatüveline tegusõna pritsima võib samuti olla laenatud, ← saksa spritzen 'pritsima; purskuma'.

pulber : pulbri : pulbrit 'peenestatud tahke aine'
○ pulver
← alamsaksa pulver 'tolm'
← saksa Pulver 'pulber; püssirohi'

puru1 : puru : puru 'mingi aine peenikesed osakesed, kübemed, raasud; katkine' purema

rahn : rahnu : rahnu 'ebamäärase kujuga suur kivi- vm aine kamakas; suur puupakk'
? ← balti
leedu rąstas 'palk'
● liivi rō’n(õz) 'mahalangenud puutüvi; mahalangenud puu juurtega üles tõstetud mullapall'
soome rahna 'rull (põllutööriist)'; mrd 'lõmmust peergude kiskumiseks raiutud tükk, särme', mrd rahnu 'rull (põllutööriist)'