[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahm : ahma ~ ahmi : ahma ~ ahmi 'kaljukass (Gulo gulo)'; mrd 'ahne'
◊ ahmima
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmo 'ahne'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *aś-, mille vaste on vanaindia aśma 'sööja'. Tähendus 'kaljukass' on laenatud soome keelest. Vt ka ahvatlema.

ahmima : ahmida : ahmin 'korduvalt (ning ahnelt) midagi v millegi järele haarama; ahnelt enda valdusse haarama v saada püüdma' ahm
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahmo 'ahne, inimene, kes tahab kõike endale'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'

apama : apada : apan lastek 'jooma'
● soome appaa 'süüa, ahmida; visata, toppida'
Aunuse karjala ape 'loomasööt, hekslid'
lüüdi ape͔ 'sulp, rokk'
vepsa apta 'süüa, ahmida'
saami vuohpput 'ahmida, kiiruga süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

lahmama : lahmata : lahman 'lööma, äigama; jämedalt midagi järsku ütlema'
● vadja lahmia '(süüa) lahmida, vohmida, vitsutada'
soome lahmata 'tallata, segi ajada (põldu, heina, marjamaad); valivalt süüa; ahnitseda; laristada'
karjala lahmata 'ahmida, kugistada; tallata, segi ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ahm, lohmima, lähmama, kahmama, rahmama, sahmama, lahvama. Vt ka klahv1.

lohmima : lohmida : lohmin 'korduvalt (huupi, umbropsu) lööma, peksma, kolkima; (midagi teha) lõhkuma, uhtma, vehkima'
◊ klohmima, lohmakas
● vadja lohmia 'peksta; (süüa) ahmida'
soome lohmia 'kirvega lüüa, tükeldada, hooletult teha; raisata, ahmida'
isuri lohmada 'lüüa, raiuda'
Aunuse karjala lohmata 'lüüa; kõlatada, kärgatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lähmama, rohmakas, vohmima, lohva, lohakas.

lupsama : lupsata : lupsan 'millegi vaikse vette kukkumise, korgi pealt tulemise vms heli tekitama; kiiresti ning kergelt (kuhugi sisse, kusagilt välja v ära) minema, lipsama'
● vadja lupsata '(korraks) lüüa'
soome lupsahtaa 'naksatada, sopsatada'
isuri lupsudella 'süüa ahmida'
karjala lupsahtoa 'naksatada, plartsatada; maha mütsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lipsama, lopsima, supsama, vupsama.

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
○ lõunaeesti räbimä
● vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

rutjuma : rutjuda : rutjun 'tugevasti suruma, pressima, vajutama'
● soome van srmt rutjoa, mrd rutjua, rutjata '(puruks) pressida, purustada, lömastada, muljuda'
Aunuse karjala ruďďuo 'suruda, sõtkuda [?]; ahmida [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka rudima.