[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahing : ahingu : ahingut 'kisuliste harudega torkeriist kalapüügivahendina'
← balti
leedu akstinas 'astel, nõel, oga'
läti akstins 'astel, nõel'
● liivi a’ņgõz 'ahing'
soome ahingas 'ahing'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud, mõjutada on võinud ka ang 'hang'.

kahvel2 : kahvli : kahvlit 'kahvelpurje ülaäärt hoidev (kaheharuline) puu'
← alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark; purjekahvel'
← saksa Gaffel 'purjekahvel'
← rootsi gaffel 'kahvel (söömiseks); hark, hang; ahing; purjekahvel'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, merendustermin on alamsaksa ja hollandi keelest (hollandi gaffel 'kaheharuline hark; purjekahvel') levinud paljudesse keeltesse. Kahvelpurjed tulid kasutusele 17. sajandil, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen. Varem on samast alamsaksa allikast laenatud kahvel1.

tulus : tuluse : tulust 'madalas vees tulevalgel ahinguga kalapüüdmine'
← balti
leedu dūlis 'suitsev tukk mesilaste peletamiseks'
läti dūlājs 'suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks; peerg', dūle, dūlis 'tõrvas või peerg, mille valgel kalastatakse v püütakse vähke; suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks'
● soome tuulas 'ahing, västar'; mrd 'tulusepüük'
isuri tuulahal, tuulaal(la) 'tulusel'
Aunuse karjala tuulahal 'tulusel'
lüüdi tuuľahal 'tulusel'
vepsa tuľhale͔ 'tulusele', tuľľastada 'tulusepüügil olla'
Eesti sõna häälikulist kuju on mõjutanud tüvi tuli. Laenuallikale on häälikuliselt lähem murdevariant tuljussed.

västar : västra : västart 'ahing'
? ← vanavene *vostrogá 'västar'
vene ostrogá 'västar'
Laen on kaheldav, sest vanavene o vastena on ä reeglipäratu. Samuti pole vanavene keelest registreeritud v-algulist varianti.