[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aher-2 liitsõnas ahervare 'põlenud hoone(te) (kivi)jäänused' ahi
●

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
◊ aher-2
← alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
● liivi ō’i, ā’i 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

keris : kerise : kerist 'sauna- v reheahju küttekolde pealne munakivikuhelik leili tekitamiseks'
← balti *keri-
läti ceri, ceras 'kivid sauna- või reheahju võlvil, millele (saunas) vett valatakse'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi gur 'ahi' ja komi gor 'keris; ahi'. Eesti keelest on laenatud liivi kerīks 'saunaahi', läti mrd ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši 'keris' ja eestirootsi käris 'ümmargustest kividest võlviga ahi'; kärest 'ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal'.

lee : lee : leed 'kolle, tuhkhaud'
◊ leelis, lehelis
? ← alggermaani *slēđa-z
vanaülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten'
keskülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten; kamin, ahjusuu'
saksa Schlot 'kamin'
● liivi līedõg 'kolle, tulease'
vadja leesi 'kolle, tulease; ääs; ahi'
soome liesi 'pliit; kolle, tulease'
isuri leesi 'hõõguvad söed, ahjuesine'
karjala liijos 'ahju tulekolle'
vepsa ľeźi 'kolle, tulease'
Germaani laen on kaheldav, sest tüvi esineb ainult saksa keeles. Tuletist lehelis on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega leht.

päts1 : pätsi : pätsi 'piklik ümarate otstega leib; terve leib v sai; kandiline tükk mingit ainet v materjali'
◊ pätserdama
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis päts liitsõnas pätsahi, ← vene peč’ 'ahi'. Vt ka pätsama.

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.

ääs : ääsi : ääsi 'sepistamisel kasutatav kuumutusseade'
○ äes, ias, jaas, jees, jääs
← alamsaksa ese 'ääs'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, ahi.