[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

ahin : ahina : ahinat 'õhin, rutt, tõtt'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla ka murdesõnad ahke 'tragi, hakkaja', ahkats 'tragi, hakkaja', soome ahku 'ind, agarus, kihk; innukas, agar, ablas' ja võib-olla ka lõunasaami aatskaadidh 'energiliselt, tarmukalt teha'. Selle tüve tuletis võib olla ahker. Vt ka õhin.

ahker : ahkra : ahkrat mrd 'hakkaja, igale tööle valmis, kärmas'
?soome ahkera 'usin, virk, agar'
Kirderannikumurretes levinud sõna. Võimalik soome allikas võib olla tuletis soome sõnast ahku, ahin. Teisalt on arvatud, et soome allikas võib olla soomerootsi laen, ← soomerootsi agär 'kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar'. Vt ka agar.

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

hägu : häo ~ hägu : hägu 'kerge, hõre udu, sumu; soga, sogane segu'
vadja häkä 'udu(viirg), hägu; kaste'
soome häkä 'ving, karm; vingugaas'
isuri hägä 'aur'
? saami ciekke 'paks õhk'
? handi šĭw 'udu'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Vadja vaste võib olla soome laen. Eesti sõna on *oi-liiteline tuletis, murretes esineb ka selle liiteta häga 'ving, leitse'. Vt ka agar, agu.

kõrne : kõrne : kõrnet 'rasva, peki sulatamisel järelejääv lihatükike, rasvavind'
Tõenäoliselt tuletis kõrbema tüvest. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *gernaz, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa gern 'meeleldi', rootsi gärna 'meeleldi'. Sel juhul on tüve vasted ka soome mrd kernas 'aldis, agar'; kernaasti 'meeleldi, hea meelega' ning eesti vana kirjakeele sõna kornis, kõrnis 'sõbralik, meeldiv'.

nugris : nukri : nugrist mrd 'agar, hakkaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka arvatud, et võib olla tüve nugis reeglipäratu variant.

paskaak : paskaagi : paskaaki kõnek 'pätt, suli'
vene baskák 'tatarlaste ikke ajal khaani maksude korjaja ametnik; julge, agar v jultunud, häbematu inimene'
Eesti keelest võib-olla laenatud eestirootsi baskāk 'vägivalla tarvitaja, väljapressija'. Vt ka kaak2.

tragi1 : tragi : tragi 'agar, hakkaja'
ragi
On oletatud, et vanaslaavi laen, ← vanaslaavi drágij 'hinnaline, kallis, palju maksev; vajalik, kasulik, soovitud, lugupeetud; armastatud, hinnatud'. Kuigi esitatud laenuallikas sobib nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult, on laenamine vanaslaavi (kirikuslaavi) keelest kaheldav. Teise arvamuse kohaselt häälikuliselt ajendatud tüvi, võib-olla ragisema tüve variant, lähedane tüvi on nt traks1.

troost : troosti : troosti 'lohutus'
roost, rööst
trööst
alamsaksa trōst 'südamerahustus, kindel lootus; lohutus, troost; agar abi; abistaja'
trööst on tüve rööpvariant, mis kajastab alamsaksa vahelduvat hääldust või on kujunenud tegusõna trööstima mõjul. Samatüveline tegusõna troostima on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa trōsten 'lohutama, kindlat lootust andma; aitama; lootust millelegi panema; ennast rahustama, rahunema, millegagi leppima'. trööstima on laenatud samast alamsaksa allikast või saksa keelest, ← saksa trösten 'lohutama, trööstima'.

tõhus : tõhusa : tõhusat 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; tugev, tubli'
kirderanniku tehus
tõht
soome teho 'võimsus; mõju; jõud, tugevus; jõudlus, tootlikkus, efektiivsus'
isuri tehhoisa 'mõjus, kasulik'
Aunuse karjala tehto 'mõju; saak, kasu'
Võib olla indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *dheh1tos või mõni teine tüve *dheh1- tuletis. Sama tüvi võib olla tegema laenuallikas. Sõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal, vanemast murdekeelest registreeritud kujul. Hilisemas murdekeeles esinevad variandid tõhtus, tohtus. Eeskujuks oli ka soome tuletis tehoisa 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; võimekas, tarmukas, agar'. tõht on tuletusliideteta tüvi. Vt ka tehas .

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur