[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aer : aeru : aeru 'eeskätt tulli külge kinnitatav paariline sõudevahend'; mrd 'veskitiib'
○ kirderanniku air(u)
← alggermaani *airō-
vanaislandi ár 'aer'
vanarootsi ār 'aer'
rootsi år, åra 'aer'
● liivi āiraz, aīrõz 'aer'
vadja airo 'aer'
soome airo 'aer'
isuri airo 'aer'
Aunuse karjala airo 'aer'
lüüdi air(o) 'aer'
vepsa air 'aer'

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
◊ laaberdama
● soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

pinn : pinni : pinni 'vasara õhem ots; rooli käepide'; mrd 'nael'
← alamsaksa pin, pinne 'väike nael, teravik, (puu)nael, kingsepanael, pulk'
← saksa Pinne 'väike nael; aeru (v rooli) käepide'
Samatüveline tegusõna pinnima 'rauda õhemaks (ja teravaks) taguma, midagi sitkemaks, pehmemaks v tihedamaks taguma; pealekäimise, surveavaldamisega midagi teada saada püüdma' võib olla samuti laenatud, ← saksa pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinn 'vikatit pinnima, külmalt taguma, et teravamaks saada'. Vt ka pinnima.

sõudma : sõuda : sõuan 'aeru(paari) tõmmetega paati vees liikuma panema'
○ kirderanniku soudama
? ← indoeuroopa *suH-é-
vanaindia suváti 'liikuma panema; osaks saada laskma, andma (jumala kohta)'
vanakreeka eáō 'lubama; laskma'
● liivi sõudõ 'sõuda'
vadja sõutaa 'sõuda'
soome soutaa 'sõuda'
isuri soutaa 'sõuda'
Aunuse karjala soudua 'sõuda'
lüüdi soutta, souta 'sõuda'
vepsa souta 'sõuda'
saami suhkat 'sõuda'
mari mrd šuaš 'sõudma'
komi si̮nni̮ 'sõudma'
handi tĕwət- 'sõudma'
mansi tow- 'sõudma'
nganassaani tōpsa 'aer, mõla'
sölkupi tū- 'sõudma'
kamassi tu- 'sõudma'
Sama indoeuroopa tüvi võib olla laenatud sõnas soovima.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
◊ teras
● liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

tüvi : tüve : tüve 'puu peavars, mille alumine osa on oksteks harunemata; millegi keskne, tüvelaadne osa'
◊ tüü, tüüakas, tüügas
● liivi tõ’v 'puutüvi; aeru varre ots (kust kinni hoitakse)'
vadja tüvi 'puutüvi; tüvik, tüügas, tüveots'
soome tyvi 'puutüve alaosa; osa, millest miski on kinni (alus, juur, jalg, kand)'
isuri tüvi 'puutüve alaosa; viljavihu tüviosa'
Aunuse karjala tüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam v kinnitusosa'
lüüdi ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
vepsa ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
mokša ťejs 'juurde', ťejsa 'juures', ťejsta 'juurest'
mari tüŋ 'puutüve alaosa; algus; alus, põhi, sokkel; (asja) tuum; pea-, põhi-, tähtsaim'
udmurdi diń 'tüve v varre alaosa; alus, vundament'
komi din 'tüve v varre alaosa; (millegi) ümbrus'
ungari tő 'tüvi, juur'
Soome-ugri tüvi. Sõnades tüü, tüüakas, tüügas on tüve rööpvariant, kus v on ü ja i vahelt kadunud. Vt ka tümikas.