[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

iibama : iivata : iiban 'kasvama, suurenema, juurde võtma'
◊ iive
Sõna on toodud keeleuuenduse ajal oskussõnana kirjakeelde vanemast murdekeelest registreeritud tähenduses. Sama tüvi võib olla murdesõnas iibama 'kumama', mille variandid on iivama 'nõrguma, imbuma; hõõguma, hingitsema; aeglaselt liikuma' ja iimama 'nõrguma, imbuma; hingitsema; kumama'. Tähenduse 'aeglaselt liikuma' alusel on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome hiipiä 'hiilida', Aunuse karjala hiivuo 'hiilida; väga aeglaselt liikuda' ja lüüdi hiivoda 'hiilida', sel juhul läänemeresoome tüvi. Vt ka ihmjas ja iiveldama.

jõngutama : jõngutada : jõngutan 'edasi-tagasi liigutama, kõigutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võimalik, et tüve vaste on soome mrd jongertaa, jongottaa 'aeglaselt jõnksutades või lonkides edasi liikuda'. Vt ka jõnk.

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
◊ kulend
● vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *k^ṷel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

liipama : liibata : liipan 'jalga järele vedades lonkama; (kergelt) millestki üle tõmbama'; mrd 'ihuma, teravaks tegema'
◊ liipima
← alggermaani *sleipan-
alamsaksa slipen 'teritama, ihuma; lihvima; hiilima, roomama, aeglaselt liikuma'
rootsi slipa 'teritama, ihuma; lihvima'
● soome liipata 'libiseda, liuguda'
karjala liipata 'kiiresti liikuda'
Eesti vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. Soome sõna on vähemalt osaliselt rootsi laen.

made : mademe : madet 'platvormi moodi trepipealne; trepi vaheplatvorm; purre'
◊ madel
On arvatud, et tüve vasted võivad olla Salatsi liivi matt 'roomata', soome mataa 'roomata, aeglaselt liikuda' ning ersa madamo 'lava, sild'. Sel juhul võib olla sama tüvi mis sõnas madal. Vt ka madu.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.

tönkama : töngata : tönkan 'vigaselt, konarlikult võõrast keelt rääkima, purssima; lonkama, komberdama; tögama, nöökama'
● soome tönkkä, tönkkö 'jäik, kange, kõva'
Aunuse karjala tönküttä- 'aeglaselt, kangelt liikuda; aeglaselt, kangelt rääkida, kokutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tonkama ja tõnguma.

vaaruma : vaaruda : vaarun 'ebakindlalt seisma või liikuma'
● soome vaarua 'vaaruda; kiikuda, õõtsuda'
Aunuse karjala vuaruta 'aeglaselt liikuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vaeras.

vähkrema : väherda : vähkren 'pikali olles visklema, käänlema, püherdama'
● liivi vǟ’grõ 'väherda'
soome mrd vähkyröidä 'aeglaselt ja vaevaliselt teha'
Aunuse karjala vähkürdiä 'vaevaliselt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.