[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hilja 'ajaliselt lõpu pool; pärast tavalist v määratud aega'
← alggermaani *silē(ja)n-
gooti (ana-)silan 'rahunema, vaikima'
vanainglise sāl-nes 'vaikimine'
● liivi mrd īlig 'aeglane'
vadja iľľaa 'tasa, vaikselt, vagusi; aeglaselt; hilja'
soome hiljaa 'hääletult, vaikselt, tasakesi; nõrgalt; summutatult; kumedalt'; hiljainen 'vaikne, tasane; rahulik; sõnaaher; vähenõudlik'
isuri hiljaa 'vaikselt, hääletult'; hiljain 'vaikne, tasane'
Aunuse karjala hiľľu, hiľľaine 'vaikne, tasane; aeglane'
lüüdi hiľ 'vaikne, tasane; aeglane'
vepsa hiľľ 'vaikne, tasane; aeglane'

juhm : juhmi : juhmi 'raske taibuga, nürimeelne, rumal'
◊ johmane
● soome mrd juhma 'laiskvorst', juhmakka 'aeglane ja laisk, kohmakas'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas johmane on murrakuti esinev tüvevariant.

jõhker : jõhkra : jõhkrat 'toores, toorelt kuri, jäme, häbematu, hoolimatu'; mrd 'suur, mürakas'
● ? soome mrd juhkura 'aeglane ja kohmakas; kamakas'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
● liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

loikam : loikami : loikamit kõnek 'pikk kõhn (lodev ja aeglane) inimene (hrl noor mees v poiss)'
● ? soome loikko, loikka 'vana, kehv, suur riideese; suur v laisk inimene'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas loid. Sel juhul on sõna moodustatud kam-lõpuliste sõnade eeskujul, nt mühkam, tuiskam.

raske : raske : rasket 'palju kaaluv; rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; rohket vaeva, oskusi nõudev, keeruline; palju kannatusi, muret valmistav; valuliselt kurb; ränk, kohutav; väga tugev, intensiivne'; van 'rase'
◊ rase
● vadja raskas 'palju kaaluv; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; rase, tiine; õnnetu (päeva kohta)'
soome raskas 'palju kaaluv; tugev, massiivne; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; ränk, kohutav; rase'
isuri raskas 'palju kaaluv; palju kannatusi, muret valmistav; tugev, intensiivne; aeglane, pikaldane; rase'
karjala raskas 'palju kaaluv; rase'
Läänemeresoome tüvi. -k- on ilmselt vana liide, sõnas rase on selle liiteta tüvi.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

visa : visa : visa 'järjekindel; vastupidav; aeglane, vaevaline'
● liivi vizā 'kõva; tugev, kange; visa, kangekaelne'
soome visa 'näsupuit, salmiline puit; näsuline'
Aunuse karjala viza liitsõnas vizakoivu 'maarjakask; Karjala kask'
lüüdi viža liitsõnas vižakoiv 'maarjakask; Karjala kask'
Läänemeresoome tüvi.