[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

abi-2 liitsõnades abielu 'mehe ja naise (hrl seadusega vormistatud) perekondlik liit ning kooselu', abikaasa 'üks abielupool teise abielupoole suhtes'
liivi ab- liitsõnas ab-jelāmi 'abielu'
soome avio 'abielu'
isuri rhvl aivoi- liitsõnas aivoinaine 'abielunaine'
Võib olla tuletis avama tüvest, esialgne tähendus on võinud olla 'avalik abieluühendus'. Rahvaetümoloogiliselt on sõna seostatud abi1 tüvega. Liivi vaste võib olla laenatud eesti keelest.

eit : eide : eite 'eakas naine; abikaasa, naine; naisterahvas'; mrd 'ema'
alggermaani
gooti aiþei 'ema'
keskülemsaksa eide 'ema'
vanaislandi eiða 'ema'
soome äiti 'ema'
karjala rhvl äiti 'ema'

mees : mehe : meest 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
?alggermaani *mēǥaz
gooti mēgs 'väimees'
vanaislandi mágr 'meessoost hõimlane (mehe-, naisevend, õemees, väimees, äi)'
vanainglise mǣʒ '(mees)sugulane'
liivi mīez 'meessoost inimene'
vadja mees 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
soome mies 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
isuri mees 'meessoost inimene; abikaasa'
Aunuse karjala mies 'meessoost inimene; vennas'
lüüdi miež 'meessoost inimene; abikaasa'
vepsa meź 'inimene; meessoost inimene'
Germaani laenu on peetud küsitavaks häälikulistel põhjustel. Varem arvatud vasted ugri keeltes, nt mansi māńśi 'mansi', ungari magyar 'ungari; ungarlane', on tõenäoliselt teist päritolu.

minia : minia : miniat 'poja naine'
liivi mīņa 'minia'
vadja minďa 'minia; vennanaine v naisevenna naine; õe- v vennapoja naine'
soome miniä 'minia'
isuri minja 'minia'
karjala minja 'minia; noorik'
vepsa minď 'minia'
saami mannji 'minia; abikaasa venna v õe minia; käli, nadu; vennanaine'
udmurdi meń liitsõnas ič́i-meń 'minia; mehe noorema venna naine; käli'
komi moń 'minia'
handi meń 'minia; noorema venna naine'
mansi mań 'minia'
ungari meny 'minia'; van 'mõrsja, noorik'
neenetsi ḿeje 'minia'
eenetsi , 'minia'
nganassaani meai 'minia'
kamassi meji 'minia'
matori maem 'minu minia'
Uurali tüvi.

moor : moori : moori kõnek 'eit, vana naine; (harvem) ema, memm'
rootsi mor 'ema'
Mõjutada on võinud ka eestirootsi ja soomerootsi murded, eestirootsi mór 'ema; naine, abikaasa; moor', soomerootsi mor 'ema; naine'.

ori : orja : orja 'teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik; kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija'
?algindoiraani *arya-
vanaindia ā́rya- 'aaria, aarjalane'
avesta airiya- 'aaria, aarjalane'
?indoeuroopa *woŕģo- 'töötaja, töötegija'
liivi vȱŗa 'peerujalg; küpsetusrest'
vadja orja 'ori'
soome orja 'ori'
isuri rhvl orja, orjalain 'ori'
Aunuse karjala orja 'teenija, ori'
vepsa orj 'pärisori'
ersa uŕe 'ori; teenija'
mokša uŕä 'ori; teenija'
udmurdi var 'ori; teenija'
komi van ver 'ori; teenija', vere̮s 'abikaasa, mees'
Indoiraani päritolu peetakse kaheldavaks tähenduse tõttu: aarjalased olid ülemklass. On siiski mõeldav, et aarjalase nimetus on saanud orja tähenduse olukorras, kus aarjalased olid langenud näiteks sõjavangiks. Tüve vaste võib olla ka saami oarji 'lääs'.

peel : peele : peelt 'külgmine puu v raampuu, mille sisse v külge on kinnitatud pulgad; puu purje kinnitamiseks (nt poom, kahvel, raa)'
liivi pēļ 'mast'
soome pieli 'piit, leng; äär, külg; raam'
isuri peeli 'piit'
Aunuse karjala pieli 'külg, äär'
lüüdi piel 'piit'
vepsa peľ 'piit'
? mokša päľ 'teivas, post; kiil'
? ungari -fél liitsõnas ajtófél(fa) 'uksepiit'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vastete hulka on arvatud lisaks veel ka ersa peľ 'külg, pool', mokša päľ 'külg, pool', mari pel 'suund, külg, üks kahest; pool', neenetsi ṕi 'väliskülg', eenetsi pe̮d 'väljas', sölkupi po sõnas ponä 'väljas, tänaval'. Sel juhul uurali tüvi. Teise seletuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vasted saami bealli 'pool, poolik; üks paarist', ersa peľe 'kõrval, juures', mokša päľä 'kõrval, juures', mari pele 'pool, poolik; üks paarist', ? udmurdi pal 'külg; piirkond; pool, poolik', ? komi pe̮v 'pool; üks paarist', mansi pāl 'külg, pool; poolik', handi pelək 'külg, pool; poolik, pool', ungari fél 'pool, poolik, üks paarist; ligimene, sõber', feleség 'abikaasa (naine)', neenetsi ṕeľa 'poolik, tükk, osa', eenetsi pere 'pool; sugulane', nganassaani χeli̮ǝ 'pool; sugulane', sölkupi peläŋ 'pool, külg, poolik', kamassi pjel, pil, pēl 'pool, külg'. On ka arvatud, et nendes kaugemate sugulaskeelte vastetes on tüve pool1 variant. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka juba varakult segunenud.

pool1 : poole : poolt 'murdarv üks kahendik; keskkoht; millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms); kaheks jaotatava eseme vm üks osa'
liivi pūoļ 'üks kahendik; pool, külg'
vadja pooli 'üks kahendik; kesk-; pool, külg; kant, maanurk'
soome puoli 'üks kahendik; pool, külg; suund'
isuri pooli 'üks kahendik; suund, kant'
Aunuse karjala puoli 'üks kahendik; pool, külg; keskpaik'
lüüdi puoľi 'üks kahendik; pool, külg'
vepsa poľ 'üks kahendik; suund, kant; pool, külg'
? ersa pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
? mokša pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Varem on arvatud, et tüve variant võib olla kaugemate sugulaskeelte samatähenduslikes eesvokaalsetes sõnades, peel. On oletatud, et tüvi võib olla indoeuroopa (baltoslaavi) laen, ← tüvi, mille vaste on nt vene pol 'pool; põrand; sugu, sugupool'. Tuletis pooldama on laenatud keeleuuenduse ajal soome keelest, ← soome puoltaa 'pooldada, toetada'.

taat : taadi : taati 'vana mees, vanamees; isa; vanaisa; abikaasa, mees; vana mehena kujuteldav üliolend'
liivi tōţi 'isa, taat'
vadja taatta, taatto 'isa, taat'
soome taata 'vanaisa; vanamees; isa'
isuri taatta 'isa'
Aunuse karjala tuatto, tata 'isa'
lüüdi tuatto, toatto, tata 'isa'
vepsa tat 'isa'
Algselt lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina tata lastek 'isa', vanakreeka tétta 'isa', vene tjátja 'taat, isa'; mrd táta 'taat, ätt'. Osa esitatud läänemeresoome vasteid võivadki tegelikult olla vene laenud. Eesti keelest on osaliselt laenatud soome mrd taati 'isa; vanaisa', samuti võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tāte 'isa'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur