[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 12 artiklit

aasta : aasta : aastat 'ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; 12 kuu pikkune ajavahemik'
liivi āigast 'aasta'
vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta'
soome ajastaika 'aasta'
isuri aastaga, aastaika 'aasta'
Kuluvorm läänemeresoome liitsõnast *aiγasta-aika, aeg. Selle jälgi on eesti keeles näha murdevariantides aastak, a(j)astaig. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd aasta 'aasta'.

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
lõunaeesti aig, kirderanniku aig
aga
balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

iga2 : ea : iga 'eluaeg, vanus'
igatsema, igav, igerik, iial, ikka
liivi igā 'iga', igāb 'igav'
vadja itšä 'iga, vanus', itšävä 'igav; nukker, kurb'
soome ikä 'iga, vanus', ikävä 'igav; nukker, kurb'
isuri igä 'iga, vanus', ikkäävä 'igav, kurb; iha, soov, igatsus'
Aunuse karjala igäü 'igav; nukker, kurb'
lüüdi igä 'iga, vanus', igäu 'igav; kurb; kurbus, lein'
vepsa igä 'iga, vanus'
saami jahki 'aasta'
ersa ije 'aasta'
mari ij 'aasta'
ungari év 'aasta'
Soome-ugri tüvi. igav on läänemeresoome tuletis omadussõnaliitega -v. iial on vana alalütleva vorm, mille tüves ei ole veel toimunud muutust i > e ja i on reeglipäratult pikenenud. ikka on sisseütleva vorm, mille tähendus on muutunud.

jaarmark : jaarmargi : jaarmarki van 'aastalaat'
saksa Jahrmarkt 'aastalaat'
Laenuallikas on liitsõna, Jahr 'aasta' + Markt 'turg'.

kainik : kainiku : kainikut '7 kuni 12 aasta vanune laps' kaine

kesa : kesa : kesa 'talivilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli'; mrd 'suvi; varane kartulisort'
vadja tšesä 'suvi'
soome kesä 'suvi'; mrd 'kesa'
isuri kesä 'suvi; lagendik [?]'
Aunuse karjala kezä 'suvi; aasta (vanuse arvestamisel)'
lüüdi kezä 'suvi'
vepsa keza 'suvi'
saami geassi 'suvi'
ersa kize 'suvi; aasta'
mokša kiza 'suvi; aasta'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h1es-, mille vasted on vene ósen 'sügis', preisi assanis 'sügis' ja gooti asans 'viljasaak'.

kulu1 : kulu : kulu 'eelmise aasta kuivanud rohi'
balti
leedu kūlės 'teravilja nõgihaigus'
läti kūla 'kulu'
liivi kul 'kulu'
vadja kulo 'kulu'
soome kulo 'kulu; kulutuli; metsatulekahju'
isuri kulo 'vana hein, kulu'
Aunuse karjala kulo 'kulu'
lüüdi kulo 'kulu'
vepsa kulo 'kulu'

luts : lutsu : lutsu 'pikliku rulja kehaga mageveekala (Lota lota)'
liivi luts 'luts'
lüüdi luťš́ 'võldas [?]; hink (Cobitis) [?]'; luďž́u 'väike, alla aasta vanune kala'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lots, lutts, lotts 'luts' ja võib-olla ka läti mrd luca, lucis 'luts'.

mullikas : mullika : mullikat 'vasikaeast väljakasvanud noorveis (lehm kuni esimese poegimiseni, pull kuni paarituseani)'
vadja mullikka 'mullikas, härjavärss'
soome mulli, mullikka 'härgmullikas, härjavärss, noorveis'
isuri mullikka 'pullvasikas'
Esialgne tähendus on tõenäoliselt olnud 'möödunudaastane, mullu sündinud', vrd karjala mullońi vaza, vepsa mulōńe vaza 'eelmise aasta vasikas', ja seega tuletatud muu tüvest.

ruut1 : ruudi : ruuti 'kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim'
kruut, pruut, truut
alamsaksa krūt, krude 'taim; maitseaine; püssirohi'

talv : talve : talve 'sügise ja kevade vaheline aastaaeg'
tali2
liivi tōla 'talv'
vadja talvi 'talv'
soome talvi 'talv'
isuri talvi 'talv'
Aunuse karjala talvi 'talv'
lüüdi taľv 'talv'
vepsa taľv 'talv'
saami dálvi 'talv'
ersa ťeľe 'talv'
mokša ťala 'talv'
mari tele 'talv'
udmurdi tol 'talv'
komi te̮v 'talv'
handi tăl 'talv; aasta'
mansi tāl 'talv; aasta'
ungari tél 'talv'
Soome-ugri tüvi. tali on tüve rööpvariant, kus v on i eest kadunud.

voos : voe : voot 'aastane viljasaak'
voodama
liivi ūož- liitsõnas ūožriggõz 'suverukis'
vadja voosi 'aasta'
soome vuosi 'aasta'
isuri voos 'aasta'
Aunuse karjala vuozi 'aasta'
lüüdi vuož 'aasta'
vepsa voź 'aasta'
saami vūhtii väljendis vūhtii váldit 'arvesse võtta'
lõunasaami voete 'komme, harjumus'
udmurdi va- liitsõnas vapum 'eluaeg, ajajärk; lõpp'
komi vo 'aasta'
? handi ɔᴧ, ɔt 'aasta'
Läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi. Handi sõna võib olla hilisem laen permi keeltest. On ka arvatud, et indoiraani laen, ← algindoiraani *vatas-, mille vaste on nt vanaindia vatsá- 'aasta; (üheaastane) vasikas'. Vt ka tunavu, tänavu, voon.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur