[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rood2 : roodu : roodu 'Venemaa sõjaväes kompaniile vastav rühmadest koosnev allüksus; suur hulk inimesi, trobikond'; mrd 'rida, rivi'
○ root
← vene róta 'rood, kompanii'
Tüvevokaal -u võib lähtuda vene sõna käändevormist rótu. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi rote 'grupp, rühm' või ← vanarootsi rōte 'salk, jõuk, rahvahulk; väeosa', või alamsaksa laen, ← alamsaksa rote 'inimhulk, rahvamurd; väesalk'. Vt ka rodu.

rubla : rubla : rubla ~ rublat 'Venemaa ja Valgevene rahaühik; raha, palk, teenistus'
○ rubel, ruubel, rupl, ruubli
← vene rubl’ 'rubla'

vene2 'teatud idaslaavi rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← alggermaani *weneđ-
saksa Wenden 'vendid (lääneslaavlased)'
● vadja venäi, venää 'vene'
soome Venäjä 'Venemaa', venäjä 'vene keel', venäläinen 'vene; venelane'
isuri vennää 'vene; Venemaa'
Aunuse karjala veńa 'Venemaa; vene keel'
lüüdi veńa 'Venemaa; vene'; veńalaińe 'venelane'
vepsa veńa, venä 'Venemaa', veńaľńe 'venelane'
Sõna oli germaanlastel tarvitusel slaavlaste kohta üldiselt, hiljem naaberrahva vendide, tänapäeva sorbide kohta. Läänemeresoomlased võtsid selle kasutusele oma slaavlastest naabrite kohta.