[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

jama2 : jama : jama mrd 'ühenduskoht'
vadja jamo, jamaus 'jama, liitekoht'
soome mrd jama 'võrgu liitekoht; ühenduskoht; piir; vaheaeg'
isuri jame 'võrgu liitekoht'
Aunuse karjala jamuo 'võrke ühendada'
lüüdi ďamoda 'võrke ühendada'
? ersa -jav liitsõnas kijaks-jav 'põranda ühenduskoht'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et läänemeresoome tüve vaste on saami juomek 'kaksik'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on turgi keeltes, nt türgi jama 'paik, lapp'.

kes : kelle : keda (küsiv-siduv asesõna isikute vm elusolendite kohta; määramatu asesõna mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites)
keegi
liivi kis 'kes'
vadja tšen 'kes'
soome ken 'kes'
isuri ken 'kes'
Aunuse karjala ken 'kes'
lüüdi ken 'kes'
vepsa ken 'kes'
saami gii 'kes; igaüks'
ersa kije, ki 'kes'
mokša kijä 'kes'
mari 'kes'
udmurdi kin 'kes'
komi mrd kin 'kes; kumb'
ungari ki 'kes'
? neenetsi śan 'mitu, mõni'
? eenetsi še, se̮a 'kes'
? nganassaani si̮li̮ 'kes'
? kamassi šən-, šin- sõnades šəndi, šində 'kes'
Soome-ugri või uurali tüvi. Element -s lähtub asesõnatüvest see. Sama element on sõnas mis. Murretes esinevad ka selleta variandid ke(e), ken, kiä. Soome vaste nimetav kääne esineb tänapäeval ainult kõrgstiilis ja teatud väljendeis. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina quis, quid 'kes, mis; milline, missugune', vanaindia na-ki 'ei keegi', türgi käm 'kes', tatari kem 'kes', mongoli ken 'kes', grööni ki-na 'kes', aleuudi kin 'kes'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kes.

kotkas : kotka : kotkast 'suur hea lennuvõime ja kiire sööstlennuga röövlind haugaslaste sugukonnast (Accipitridae)'
liivi kuotkānõz 'kotkas'
vadja kotko 'kotkas'
soome kotka 'kotkas'
Aunuse karjala kotku 'kotkas'
lüüdi kotke͔ 'kotkas'
saami goaskin 'kotkas'
ersa kućkan 'kotkas'
mari kutkə̑ž 'kaljukotkas'
udmurdi mrd kuč 'kotkalaadne lind'
komi kuč 'kotkas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka turgi, mongoli ja tunguusi keeltes, nt türgi kuş 'lind', evengi gus 'merikotkas'.

käli : käli : käli 'naiseõde'; mrd 'mehe vennanaine; naise õemees'
lõunaeesti kälü
liivi kälu 'käli, naiseõde'
vadja tšälü 'kälis; käli, naiseõde; vennanaine; mehevend, küdi'
soome käly 'käli, naiseõde'
isuri kälü '(mehe) vennanaine'
Aunuse karjala käľü 'mehe vennanaine'
lüüdi kälü 'mehe vennanaine'
vepsa kälü 'mehe vennanaine'
saami gálojeatni 'käli, naiseõde'
mokša kel 'mehe vennanaine'
udmurdi kali 'vanem minia'
komi mrd kev 'mehe vennanaine'
? handi χili 'sugulane abiellumise kaudu; lapselaps'
? mansi kil 'mehe vennanaine; õemees'
neenetsi śelᵊ 'mehe vennanaine; õemees'
eenetsi seri 'mehe vennanaine'
nganassaani śaluŋ 'mehe vennanaine'
sölkupi śelǝ 'naise õemees'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi käli 'minia', evengi keli 'naise õemees', jukagiiri keľil 'naise õemees, naise vennanaine'.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

seder : sedre : setre 'konnakarp'
Tehistüvi 1940. aastatest. Impulss-sõnadeks on olnud araabia sadaf 'pärlmutter' ja türgi sedef 'pärlmutter'.

türgi 'teatud Anatoolia ja Balkani rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
alamsaksa turke 'türklane', Turkie, Turkerie, Turkerlant 'Türgi'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur