[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jõulud : jõulude : jõule ~ jõulusid (mitm) 'Kristuse sünnipäevana peetavad pühad; talvise pööripäeva tähistamine'
← algskandinaavia *jegwla-
vanaislandi jól 'jõulud'
● vadja jõulu 'jõulud'
soome joulu 'jõulud'
isuri joulu 'jõulud'
Sõna on peetud ka hilisemaks, vanarootsi laenuks, ← vanarootsi jūl 'jõulud'.

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
← vanavene krĭstŭ 'rist'
● liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

risti- 'kristlik'
← ladina Christi (omastav) 'Kristuse'
← alamsaksa kristen 'kristlik, risti-; kristlane'
← saksa Christ-, Christen- 'kristlik, risti-'
Tüvi esineb liitsõnades ristiusk, ristiinimene, ristikirik, ristikogudus, ristirahvas. Need liitsõnad on osalised tõlkelaenud, vrd nt ladina fides Christi 'Kristuse usk, s.o ristiusk', saksa Christenglaube 'ristiusk', Christenmensch 'ristiinimene, kristlane'. Rist ristiusu sümbolina oli Eestis kindlasti tuntud juba enne läänest tulnud ristiusustamist. Nii segunes teatud seostes Kristuse nimi keeles juba varem esinenud tüvega rist ning tänapäeva keeletajus ongi need tüved eristamatud.