[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aevastama : aevastada : aevastan 'nina limaskesta ärrituse tõttu õhku ninast (ja suust) välja purskama'
○ lõunaeesti aivastama, kirderanniku aivastama
● Salatsi liivi aiwde (osastav) 'aevastus'
vadja aivassaa 'aevastada'
soome aivastaa 'aevastada'
isuri aivastaa 'aevastada'
karjala aivastautuo 'aevastada'
Läänemeresoome tüvi.

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
◊ aher-2
← alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
● liivi ō’i, ā’i 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

ammutama : ammutada : ammutan 'suuremast hulgast vedelikust vm vähemat hulka välja tõstma; hankima, endasse koguma'
● soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada', van srmt ammultaa, ammuntaa 'ammutada, tõsta'
isuri ammuldaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Aunuse karjala ammuldua 'ammutada, tõsta'
lüüdi amulta 'ammutada, tõsta; ammendada'
vepsa amunta 'ammutada; kokku kraapida'
ersa amuľams 'ammutama'
mokša amǝľams 'ammutama'
handi um- 'ammutama, vett viskama (paadist välja)'
mansi ūm- 'ammutama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ammendama, anum.

arenema : areneda : arenen 'kindla seesmise tendentsiga muutuma, hrl tõusujoones; välja kujunema, millestki vähehaaval tekkima; muutudes kulgema v kujunema' haru

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
? ← alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
● liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

hiilgama : hiilata : hiilgan 'heledasti särama, helendama; välja paistma, silma torkama'
◊ hiilakas
● liivi ildõ, ilgõ 'hiilata, särada'; īļ '(meremeeste salakeeles) tuli'
vadja hiili '(tuline, hõõguv) süsi'
soome hiili 'süsi; süsinik'
isuri hiili 'süsi'
Aunuse karjala hiili 'süsi'
lüüdi hiiľ(i) 'süsi; peerutahm'
vepsa hiľ 'süsi'
Pite saami šilla 'hõõguv süsi'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome laen.

hiivama : hiivata : hiivan 'vinnama; üles v välja tõmbama'; kõnek 'näppama'
← rootsi hiva 'hiivama, üles vinnama'
← saksa hieven 'hiivama, üles vinnama'
Meremeeste keelest pärit sõna algallikas on inglise heave 'tõstma, hiivama'. Hiljem on sõna levinud üldkeelde koos tähenduse laienemisega. Eesti keelest võib olla laenatud vadja hiivata 'hiivata'.

hunt : hundi : hunti 'koerasarnane kiskja (Canis lupus)'
← alamsaksa hunt 'koer'
Sõna on peetud ka vanemaks, germaani laenuks, ← alggermaani *χunda-; vasted läänemeresoome keeltes oleksid ka liivi uņţ 'hunt' ja soome mrd huntti 'hunt; suur koer'. Tüvi tõrjus välja varasema samatähendusliku tüve susi. Eesti keelest on laenatud vadja huntti 'hunt; nurjatu, õel inimene' ja isuri huntti 'hunt'.

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

imbuma : imbuda : imbun 'vähehaaval millestki läbi, kusagilt välja v kuhugi sisse tungima' imema

ird : irru : irdu 'millestki lahti tulnud osa või asi'
← soome irti 'lahti, valla, vabaks; välja; vaba'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on kitsalt levinud ka eesti murretes. Tegemist on läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvega, mille vasted teistes sugulaskeeltes on vadja irtää 'lahti, valla', isuri irdi 'lahti', Aunuse karjala iral 'väljas, õues; taga', lüüdi iral 'väljas', vepsa irdal 'väljas, õues'; ird 'tänav' ja võib-olla ka mari örδə̑ž 'külg; kõrvaline' ja komi ord 'juurde'. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome keelte tüvi balti laen, ← balti *ir-, mille vasted on leedu irti 'lagunema' ja läti irt 'lagunema, irduma'.

jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
◊ jae, jagelema, jaoks, jaotama
● liivi ja’ggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.

julge : julge : julget 'kartmatu, vapper'
◊ jultuma
● liivi julgi 'kindel'
vadja julkõa 'julge; jultunud'
soome julkea 'jõhker; jultunud'
isuri julkia 'julge; jultunud'
Aunuse karjala julgei 'julge'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. jultuma on tuletatud nõrgaastmelisest tüvevariandist, milles k vaste on välja langenud.

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.

kallama : kallata : kallan 'valama; tugevasti (vihma) sadama; keerama, pöörduma'
← alggermaani *χalþⁱja-
vanaislandi hella '(välja) kallama'
vanarootsi hælla '(välja) kallama; kõrvale kallutama'
● vadja kallõta '(teed andes) kõrvale astuda; kalduda'
soome kallistaa 'kallutada'
isuri kallistua 'kaldu minna'
Aunuse karjala kallata 'kallutada; kummuli panna'
lüüdi kaldaududa 'kaldu minna'
Laenuallikas on tuletis sõna kallas laenuallika tüvest. Varem on sõna peetud läänemeresoome tuletiseks sõnast kallas.

kandma : kanda : kannan '(üles tõstetuna) edasi toimetama; millelegi altpoolt toeks olema; peal lasuvat raskust välja kannatama; taluma; rase v tiine olema; saaki andma, midagi kasvatama; seljas v jalas olema; omama, millegagi varustatud olema; mingis olukorras v millegi osaline olema; kuhugi märkima, peale tõmbama vms'; mrd 'veetihe olema; kanduma'
◊ kannatama
● liivi kandõ '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; muneda'
vadja kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; taluda; rase v tiine olla; poegida; seljas v jalas olla'
soome kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; rase v tiine olla; saaki anda; kanduda, ulatuda; sisse nõuda'
isuri kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; tiine olla; poegida; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala kandua '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; rase v tiine olla; poegida, sünnitada; taluda; kanduda, ulatuda'
lüüdi kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; poegida'
vepsa kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; poegida'
saami guoddit '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; kanduda, lasta kaugele (relvast); taluda; poegida, muneda'
ersa kandoms 'kandma, viima, tooma; sünnitama; pakkuma, lauale andma; vastutama; kahju tekitama'
mokša kandəms 'kandma, tooma, viima'
mari kondaš 'tooma; sõidutama; talutama; viima, kohale toimetama; hankima'
? handi χɔntəm- 'seljas kandma, selga võtma'
? mansi χūnt- 'kandma, selga võtma'
neenetsi χana- 'kandma, (ära) viima'
eenetsi kada- 'kandma, (ära) viima'
nganassaani kontu- 'kandma, (ära) viima'
sölkupi k͔uə̑ntǝ- 'kandma, (ära) viima'
kamassi kun-, kundo- 'kandma, (ära) viima'
matori kandǝ- 'kandma, (ära) viima'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ultši kanta- 'käega ulatuma', nanai kāntači- 'käega ulatuma', jukagiiri kande- 'viima, juhtima'.

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
◊ kasu
● liivi ka’zzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂awks-e-, *h₂awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
◊ katsik
● vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

kaurima : kaurida : kaurin 'välja kaapima, uuristades välja kaevama; ekskavaatoriga kaevama'; mrd 'uuristama, õõnestama, (välja) urgitsema'
● ? soome kavertaa 'uuristada, õõnestada'
? karjala kavertoa 'uuristada, õõnestada, voolida'

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
◊ kireslane, kirev, kirju
● liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

kitkuma : kitkuda : kitkun '(juurtega) välja kiskuma, välja tõmbama v ära rebima; katkuma'
○ lõunaeesti kitskma
● liivi kitkõ 'kitkuda, rohida'
vadja tšitkõa, tšitkoa 'katkuda, kitkuda, rohida'
soome kitkeä 'kitkuda, rohida, välja kiskuda'
isuri kitkiä 'kitkuda, rohida'
Aunuse karjala kütkie 'kitkuda, rohida'
lüüdi kütkidä, küťkida 'kitkuda, rohida'
vepsa küťkťä 'kitkuda, rohida'
ersa kočkoms 'kitkuma, rohima'
mokša kočkəms 'kitkuma, rohima'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla (esitatud ersa ja mokša vaste asemel) saami gaskit 'kitkuda (lindu)', ersa kočkams 'valima; koguma, korjama' ja mokša kočkams 'valima; koguma, korjama'. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķiķēt 'kala puhastama'.

koukima : koukida : kougin 'kusagilt, millegi seest, vahelt, hulgast välja tõmbama, sealt otsides esile tooma; välja urgitsema'
● vadja koukku 'puust ahjuroop'
isuri koukku 'puust ahjuroop'
Aunuse karjala koukku 'ahjuroop'
lüüdi kouk 'ahjuroop'
vepsa kuu̮k, kouk 'konks; ahjuroop'
Läänemeresoome tüvi.

kurn1 : kurna : kurna 'augulise põhjaga (metall)nõu vm vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust'
● liivi kūrna 'pesuküna; pesu; lekkiv anum'
vadja kurnata 'kurnata'
soome kuurna 'uure, soon; küna, renn'; van kuurnita 'kurnata, välja sõeluda'
Aunuse karjala kuuru 'uure, renn; joogiküna'
lüüdi kuure͔ 'lehma joogiküna'
vepsa kurn 'renn, uure; tila'
? mari korno 'tee, rada'
ungari horny, horony 'uure'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist germaani laenuga, ← alggermaani *χurna, mille vaste on saksa Horn 'sarv', kuid see ei ole tähenduserinevuse tõttu veenev. Sel juhul oleksid mari ja ungari vaste teise päritoluga.

känd : kännu : kändu 'pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa'
● liivi kand 'känd'
vadja kanto 'känd; jalg, vars; konts, päraots'
soome kanto 'känd'
isuri kando 'känd'
Aunuse karjala kando 'känd'
lüüdi kand 'känd'
vepsa kand 'känd'
saami guottu 'juurtega välja kistud puu'
ersa kando 'puupakk, palk'
mokša kanda 'puupakk, palk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kand. Esimese silbis on toimunud muutus a > ä ilmselt eristamiseks sõnast kand, murretes on laialt levinud algsema vokaaliga variant kand 'känd'. Vt ka kännas.

köhima : köhida : köhin 'hingamisteede limaskestade tundenärvide ärritusest tingitult järsult häälekalt ja reflektoorselt välja hingama'
● liivi kie’vtõ 'köhida'; kie’v 'köha'
vadja tšöhiä 'köhida'; tšöhä 'köha'
soome köhiä 'köhida; köhatada'; köhä 'köha'
isuri köhä 'köha'
Aunuse karjala köhküttä 'valjusti köhida'; köhkü 'köha'
vepsa köhkitada 'valjusti köhida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kohama.

küübestuma : küübestuda : küübestun 'keha avast välja langema'
Tõenäoliselt 1920. aastate terminiloome käigus loodud tuletis tüvest küüp.

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
● soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.