?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
harima v 1. kopt, apstrādāt ∙ maad harima kopt zemi 2. kopt, tīrīt ∙ harisin toa puhtaks iztīrīju istabu 3. kopt, izglītot ∙ oma vaimu harima kopt savu garu; ta on end iseõppimise teel harinud viņš ir izglītojies pašmācības ceļā
üles harima iekopt ∙ sööti jäänud maad hariti üles tika iekoptas atmatā palikušās zemes
kerima v 1. tīt ∙ ta keris nööri ümber käe viņš aptina virvi ap roku; mõttelõnga kerima tīt domas pavedienu 2. saritināties ∙ kass keris end kerra kaķis saritinājās kamolā 3. sar likties, doties ∙ sõi ja keris kohe magama paēda un uzreiz likās gulēt
norima v 1. piekasīties ∙ ära hakka iga pisiasja pärast norima nepiekasies katram sīkumam 2. diedelēt, mangot, lūgties ∙ lapsed norivad kompvekki bērni diedelēja konfektes; poiss noris, et teda linna kaasa võetaks zēns lūdzās, lai ņem viņu līdzi uz pilsētu 3. izlasīt, izmeklēt ∙ koer noris hunnikust paremat konti suns izmeklēja no kaudzes labāku kaulu
närima v 1. grauzt, krimst ∙ ta närib porgandit viņš grauž burkānu 2. košļāt, zelēt 3. grauzt, saēst ∙ rooste närib rauda rūsa saēd dzelzi 4. grauzt, mocīt, tirdīt ∙ näriv kahtlus mokošas šaubas; jäta mind rahule, ära näri liec mani mierā, netirdi
läbi närima 1. pārgrauzt ∙ rotid on juhtme läbi närinud žurkas ir pārgrauzušas vadu 2. sakošļāt ∙ iga suutäis tuleb korralikult läbi närida katrs kumoss kārtīgi jāsakošļā 3. izskatīt, iziet cauri ∙ kas jõuad ennast eksamimaterjalist läbi närida? vai spēsi iziet cauri eksāmena materiālam?
pärima v 1. mantot ∙ ta päris suure rahasumma viņš mantoja lielu naudas summu; jätan kogu vara tütrele pärida atstāšu visu mantu meitai; poeg on pärinud isa iseloomu dēls ir mantojis tēva raksturu; päritavad haigused pārmantojamas slimības 2. iemantot, iegūt ∙ esikoha pärinud jooksja pirmo vietu ieguvušais skrējējs 3. prasīt, taujāt ∙ ta päris lapse nime viņš prasīja bērna vārdu; kelleltki aru pärima prasīt kādam paskaidrojumu; ära praegu päri, hiljem kuuled! tagad netaujā, vēlāk dzirdēsi!
aru pärima pieprasīt skaidrojumu
järele pärima apvaicāties, iztaujāt, noskaidrot ∙ pärige järele, kas keegi on sellest mehest midagi kuulnud apvaicājieties, vai kāds ir par šo vīrieti kaut ko dzirdējis
sorima a v 1. rakņāties, vandīties ∙ ta sorib kotis viņš rakņājas pa somu; ta sorib minevikus viņš rakņājas pagātnē 2. šķirstīt, pārlapot ∙ raamatuid sorima šķirstīt grāmatas
sorima b v siet, tauvot ∙ paadid on tekil ja kinni soritud laivas ir uz klāja un pietauvotas
tarima v 1. vilkt, stiept, raut ∙ ta taris puu koos juurtega maa seest välja viņš izvilka koku no zemes ar visām saknēm 2. ķert, tvert, grābt ∙ mehed tarisid varga kinni vīrieši noķēra zagli 3. saprast, aptvert, apjēgt ∙ pea ei taha enam tarida galva vairs nestrādā
tirima v stiept, vilkt, raut ∙ vett tuleb tirida küla teisest otsast ūdens jāstiepj no ciemata viņa gala; ta tiris saapad jalast viņš novilka zābakus; poiss tirib tüdrukut patsist zēns rauj meiteni aiz bizes
alla tirima 1. stiept lejā, vilkt lejā, raut lejā ∙ vettinud riided tirisid mind vees alla samirkušās drēbes ūdenī vilka mani uz leju 2. samazināt, pazemināt ∙ konkurents tirib hinnad alla konkurence nosit cenas
maha tirima 1. nokaulēt, nosist ∙ hinnast ei õnnestunud sentigi maha tirida neizdevās nokaulēt no cenas ne centa 2. sar vilkt nost, raut nost ∙ ta hakkas pükse maha tirima viņš sāka vilkt nost bikses
välja tirima izvilkt, izraut ∙ ta tiris orasheina maa seest välja viņš izrāva vārpatu no zemes
`uurima v {`uurida, uurin} 1. pētīt ∙ poiss uuris peeglist oma nägu zēns pētīja spogulī savu seju; me uurisime kaua menüüd mēs ilgi pētījām ēdienkarti; julgeolekuteenistus uuris inimeste meeleolusid drošības dienests pētīja cilvēku noskaņojumu; lingvistika uurib keelt lingvistika pētī valodu 2. prašņāt ∙ kohe hakkasid kõik uurima, kuidas eksam läks visi tūlīt sāka prašņāt, kā pagāja eksāmens 3. izmeklēt ∙ pangaröövi uuriti kaua bankas aplaupīšana tika izmeklēta ilgi
järele uurima noskaidrot ∙ püüdsin temalt järele uurida, mis vahepeal juhtunud oli centos no viņa noskaidrot, kas starplaikā bija noticis
läbi uurima (pavisam) izpētīt ∙ suve jooksul uurisid arheoloogid läbi kolm kivikalmet vasaras laikā arheologi izpētīja trīs akmens krāvuma kapus; ta uuris lehe otsast lõpuni läbi viņš izpētīja laikrakstu no viena gala līdz otram
välja uurima izpētīt, noskaidrot ∙ mine uuri välja, kes ta on aizej izpēti, kas viņš ir; luurajad saadeti vastase kavatsusi välja uurima izlūki tika nosūtīti noskaidrot pretinieka ieceres
ärima v 1. sar tirgot ∙ poiss äris turul plaate zēns tirgoja diskus tirgū; ta äris endale uued tossud viņš ietirgoja sev jaunas botas 2. nodarboties ar biznesu
maha ärima sar notirgot
`üürima v {`üürida, üürin} 1. īrēt ∙ ma üürisin endale Tartus õpingute ajaks pisikese toa mācību laikā es īrēju mazu istabu Tartu; juubelipeoks üüriti restoranis terve saal jubilejas svinībām restorānā tika noīrēta vesela zāle 2. izīrēt ∙ ta üüris oma korterist ühe toa koolilastele vienu sava dzīvokļa istabu viņš izīrēja skolēniem
välja üürima izīrēt ∙ majaomanik üüris teise korruse toad välja namīpašnieks izīrēja otrā stāva istabas