[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

harima v 1. kopt, apstrādāt maad harima kopt zemi 2. kopt, tīrīt harisin toa puhtaks iztīrīju istabu 3. kopt, izglītot oma vaimu harima kopt savu garu; ta on end iseõppimise teel harinud viņš ir izglītojies pašmācības ceļā
üles harima iekopt sööti jäänud maad hariti üles tika iekoptas atmatā palikušās zemes
kerima v 1. tīt ta keris nööri ümber käe viņš aptina virvi ap roku; mõttelõnga kerima tīt domas pavedienu 2. saritināties kass keris end kerra kaķis saritinājās kamolā 3. sar likties, doties sõi ja keris kohe magama paēda un uzreiz likās gulēt
norima v 1. piekasīties ära hakka iga pisiasja pärast norima nepiekasies katram sīkumam 2. diedelēt, mangot, lūgties lapsed norivad kompvekki bērni diedelēja konfektes; poiss noris, et teda linna kaasa võetaks zēns lūdzās, lai ņem viņu līdzi uz pilsētu 3. izlasīt, izmeklēt koer noris hunnikust paremat konti suns izmeklēja no kaudzes labāku kaulu
närima v 1. grauzt, krimst ta närib porgandit viņš grauž burkānu 2. košļāt, zelēt 3. grauzt, saēst rooste närib rauda rūsa saēd dzelzi 4. grauzt, mocīt, tirdīt näriv kahtlus mokošas šaubas; jäta mind rahule, ära näri liec mani mierā, netirdi
läbi närima 1. pārgrauzt rotid on juhtme läbi närinud žurkas ir pārgrauzušas vadu 2. sakošļāt iga suutäis tuleb korralikult läbi närida katrs kumoss kārtīgi jāsakošļā 3. izskatīt, iziet cauri kas jõuad ennast eksamimaterjalist läbi närida? vai spēsi iziet cauri eksāmena materiālam?
pärima v 1. mantot ta päris suure rahasumma viņš mantoja lielu naudas summu; jätan kogu vara tütrele pärida atstāšu visu mantu meitai; poeg on pärinud isa iseloomu dēls ir mantojis tēva raksturu; päritavad haigused pārmantojamas slimības 2. iemantot, iegūt esikoha pärinud jooksja pirmo vietu ieguvušais skrējējs 3. prasīt, taujāt ta päris lapse nime viņš prasīja bērna vārdu; kelleltki aru pärima prasīt kādam paskaidrojumu; ära praegu päri, hiljem kuuled! tagad netaujā, vēlāk dzirdēsi!
aru pärima pieprasīt skaidrojumu
järele pärima apvaicāties, iztaujāt, noskaidrot pärige järele, kas keegi on sellest mehest midagi kuulnud apvaicājieties, vai kāds ir par šo vīrieti kaut ko dzirdējis
sorima a v 1. rakņāties, vandīties ta sorib kotis viņš rakņājas pa somu; ta sorib minevikus viņš rakņājas pagātnē 2. šķirstīt, pārlapot raamatuid sorima šķirstīt grāmatas
sorima b v siet, tauvot paadid on tekil ja kinni soritud laivas ir uz klāja un pietauvotas
tarima v 1. vilkt, stiept, raut ta taris puu koos juurtega maa seest välja viņš izvilka koku no zemes ar visām saknēm 2. ķert, tvert, grābt mehed tarisid varga kinni vīrieši noķēra zagli 3. saprast, aptvert, apjēgt pea ei taha enam tarida galva vairs nestrādā
tirima v stiept, vilkt, raut vett tuleb tirida küla teisest otsast ūdens jāstiepj no ciemata viņa gala; ta tiris saapad jalast viņš novilka zābakus; poiss tirib tüdrukut patsist zēns rauj meiteni aiz bizes
alla tirima 1. stiept lejā, vilkt lejā, raut lejā vettinud riided tirisid mind vees alla samirkušās drēbes ūdenī vilka mani uz leju 2. samazināt, pazemināt konkurents tirib hinnad alla konkurence nosit cenas
maha tirima 1. nokaulēt, nosist hinnast ei õnnestunud sentigi maha tirida neizdevās nokaulēt no cenas ne centa 2. sar vilkt nost, raut nost ta hakkas pükse maha tirima viņš sāka vilkt nost bikses
välja tirima izvilkt, izraut ta tiris orasheina maa seest välja viņš izrāva vārpatu no zemes
`uurima v {`uurida, uurin} 1. pētīt poiss uuris peeglist oma nägu zēns pētīja spogulī savu seju; me uurisime kaua menüüd mēs ilgi pētījām ēdienkarti; julgeolekuteenistus uuris inimeste meeleolusid drošības dienests pētīja cilvēku noskaņojumu; lingvistika uurib keelt lingvistika pētī valodu 2. prašņāt kohe hakkasid kõik uurima, kuidas eksam läks visi tūlīt sāka prašņāt, kā pagāja eksāmens 3. izmeklēt pangaröövi uuriti kaua bankas aplaupīšana tika izmeklēta ilgi
järele uurima noskaidrot püüdsin temalt järele uurida, mis vahepeal juhtunud oli centos no viņa noskaidrot, kas starplaikā bija noticis
läbi uurima (pavisam) izpētīt suve jooksul uurisid arheoloogid läbi kolm kivikalmet vasaras laikā arheologi izpētīja trīs akmens krāvuma kapus; ta uuris lehe otsast lõpuni läbi viņš izpētīja laikrakstu no viena gala līdz otram
välja uurima izpētīt, noskaidrot mine uuri välja, kes ta on aizej izpēti, kas viņš ir; luurajad saadeti vastase kavatsusi välja uurima izlūki tika nosūtīti noskaidrot pretinieka ieceres
ärima v 1. sar tirgot poiss äris turul plaate zēns tirgoja diskus tirgū; ta äris endale uued tossud viņš ietirgoja sev jaunas botas 2. nodarboties ar biznesu
maha ärima sar notirgot
`üürima v {`üürida, üürin} 1. īrēt ma üürisin endale Tartus õpingute ajaks pisikese toa mācību laikā es īrēju mazu istabu Tartu; juubelipeoks üüriti restoranis terve saal jubilejas svinībām restorānā tika noīrēta vesela zāle 2. izīrēt ta üüris oma korterist ühe toa koolilastele vienu sava dzīvokļa istabu viņš izīrēja skolēniem
välja üürima izīrēt majaomanik üüris teise korruse toad välja namīpašnieks izīrēja otrā stāva istabas

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur