[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

arutama v 1. spriest, apspriest hakkasime arutama, mida ette võtta sākām spriest par to, ko darīt; neid probleeme tuleks koosolekul arutada šīs problēmas būtu jāapspriež sapulcē 2. noskaidrot küll aeg kõik asjad arutab gan laiks visas lietas noskaidros
asemele a adv (virziens) vietā soe õhk tõuseb üles ja külm valgub asemele siltais gaiss ceļas augšup un aukstais ieplūst tā vietā; kui tema ära läheb, siis pole kedagi asemele võtta kad viņš aizies projām, nebūs neviena, ko ņemt vietā
huumor s {huumori, huumorit, huumoreid} humors huumorimeel humora izjūta; huumorisäde humora dzirksts must huumor melnais humors; asja tuleb huumoriga võtta lieta jāuztver ar humoru
hädaline b adj {hädalise, hädalist, hädalisi} 1. neatliekams, steidzams hädaline asi neatliekama lieta 2. steidzīgs aega on, ei maksa olla nii hädaline! laika pietiek, nevajag būt tik steidzīgam! 3. nepieciešams ainult kõige hädalisemad asjad lubati kaasa võtta līdzi ļāva ņemt tikai nepieciešamākās lietas 4. nelaimīgs tüdrukute näod olid hädalised meiteņu sejas bija nelaimīgas
kokku adv 1. (virziens) kopā sinuga kokku on meid kuus kopā ar tevi mēs esam seši; ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku viņš zina vairāk nekā mēs abi kopā; kahe peale kokku saime tööga toime divatā tikām ar darbu galā 2. kopā, sa- nende õlad puutusid kokku viņu pleci saskārās; koosolek kutsuti kokku sapulce tika sasaukta; plaanid varisesid kokku plāni sabruka; tuleb end kokku võtta jāsaņemas; tema teod ei lähe alati sõnadega kokku viņa rīcība nesaskan ar darbiem; ta pakib oma asjad kokku viņš saiņo savas mantas 3. ar, būt notraipītam ar riided said poriga kokku apģērbs notraipījās ar dubļiem 4. savstarpēji, no- nad leppisid hinna suhtes kokku viņi vienojās par cenu; räägiti kokku, et asutakse varakult teele tika norunāts, ka ceļā dosies agri
kuna c knj 1. jo ma pean seda tegema, kuna olen lubanud man tas ir jādara, jo esmu apsolījis; ta ei saanud tulla, kuna oli haige viņš nevarēja atnākt, jo bija slims 2. tā kā kuna aeg on hiline, tuleb laagrisse jääda tā kā laiks ir vēls, jāpaliek nometnē; kuna ta oli haige, ei saanud ta koosolekust osa võtta tā kā viņš bija slims, viņš nevarēja piedalīties sapulcē 3. kamēr ema tõusis hommikul varakult, kuna pere jäi veel magama māte cēlās agri no rīta, kamēr ģimene vēl palika guļam; linna piiras järv, teiselt poolt tumeroheline mets, kuna mujal laiusid nurmed pilsētu ietvēra ezers un zaļš mežs, tālāk pletās lauki
käest b pop no, no rokām me ei saa seda sinu käest vastu võtta es nevaru no tevis to pieņemt; laenasin sõbra käest kolm eurot aizņēmos no drauga trīs eiro; ostsin lapse käest kimbu lilli nopirku no bērna puķu pušķi; minu käest ei ole sul pääsu no manis tev neaizbēgt; tule ära päikese käest! nāc projām no saules!; käsk tuli keisri käest pavēle nāca no ķeizara; ta tuli minu käest abi küsima viņš nāca prasīt man palīdzību; tal õnnestus valvurite käest põgeneda viņam izdevās aizbēgt no sargiem
käsile adv (virziens) uz rokām, rokās, darāms, procesā poisil tuleb matemaatika tõsiselt käsile võtta zēnam kārtīgi jāķeras klāt matemātikai; võttis mitu tööd korraga käsile viņš vienlaikus uzņēmās vairākus darbus ennast käsile võtma saņemties ~ saņemt sevi rokās
`matt c s {mati, `matti, `matte} 1. (mērs) osmina matt herneid osmina zirņu 2. (atlīdzība graudā) maša veskis tuli matti anda dzirnavās bija jādod maša 3. pārn daļa, tiesa osav mees oskab igalt tehingult matti võtta veikls vīrs māk no katra darījuma paņemt savu tiesu
miks adv kāpēc miks sa kiirustad? kāpēc tu steidzies?; ma saan aru, miks tüdruk nutab es saprotu, kāpēc meitene raud; miks mitte võtta, kui pakutakse kāpēc neņemt, ja piedāvā
nii|sugune pr šāds, tāds midagi niisugust ei juhtunud nekas tāds nenotika; meil pole niisuguseid ruume, kus külalisi vastu võtta mums nav tādu telpu, kur uzņemt viesus
`näpp s {näpu, `näppu, `näppe} (rokas) pirksts näpp on paistes pirksts ir pietūcis; ära näita näpuga nerādi ar pirkstu; mina pole teda näpugagi puutunud es viņam neesmu ne pirkstu piedūris; raamat näpus grāmata rokā näpu otsast võtta pa rokai; näppe külge ajama palaist rokas; näppe kõrvetama apdedzināt pirkstus; näppude peale vaatama skatīties uz pirkstiem; näppu imema sūkāt īkšķi; näppu külge panema piedurt pirkstu; kellegi näpud on mängus kāds ir pielicis savu roku; näpud on põhjas būt tukšā; näpuga näitama rādīt ar pirkstu; näppe määrima smērēt pirkstus; näpud on puhtad rokas ir tīras; pikad näpud gari nagi; võta näpust! nekā nebija!; pikanäpumees zaglis
riisiko s {riisiko, riisikot, riisikoid} risks suurt riisikot siin pole liela riska te nav; ta ei söanda riisikot enda peale võtta viņš neuzdrošinās uzņemties risku
`tahtma v {`tahta, tahan} 1. gribēt tahan kohvi gribu kafiju; laps tahab magada bērns grib gulēt; mis tast tahtagi ko gan no viņa var gribēt; uni ei taha tulla nenāk miegs; see töö tuleb tahes või tahtmata ära teha šis darbs gribot negribot jāpadara 2. vajadzēt, būt nepieciešamam laud tahaks vahel pesta ka galds reizēm būtu arī jāmazgā; kartul tahab võtta kartupeļi jārok 3. grasīties, taisīties ta tahtis naerust nõrkeda viņš teju ļima no smiekliem
`tark b adj {targa, `tarka, `tarku} 1. gudrs tark inimene gudrs cilvēks; tark raamat gudra grāmata; targad silmad gudras acis; ta pidas targemaks vaikida viņš uzskatīja par gudrāku paklusēt 2. gudri tark oleks praegu puhkus välja võtta pašlaik būtu gudri izņemt atvaļinājumu taga targemaks! tā tik vēl trūka!
tõe|meeli adv patiesi, godīgi, nopietni kõik tegid tõemeeli tööd visi godīgi strādāja; kõiki lubadusi ei maksa tõemeeli võtta visus solījumus nevajag uztvert nopietni
tõsiselt adv 1. nopietni laps vaatas mulle tõsiselt otsa bērns nopietni paraudzījās uz mani; ma mõtlen seda täiesti tõsiselt es domāju to pavisam nopietni; võtab oma kohustusi väga tõsiselt viņš uztver savus pienākumus ļoti nopietni; purjus inimese juttu ei saa võtta tõsiselt piedzēruša cilvēka sacīto nevar uztvert nopietni; te peate tõsiselt harjutama jums nopietni jāvingrinās; tõsiselt haige mees nopietni slims vīrs; olen tema pärast tõsiselt mures es nopietni raizējos par viņu 2. patiesi, patiesībā mul on temast tõsiselt kahju man viņa ir patiesi žēl; mis siin tõsiselt toimus, ei tea keegi neviens nezina, kas šeit patiesībā notika
tühi b adj {tühja, `tühja, `tühje} 1. tukšs pooltühi pustukšs kast on täiesti tühi kaste ir pilnīgi tukša; pea on tühi galva ir tukša; tal on tühi tunne viņam ir tukša sajūta; tühjaks tegema iztukšot; seda rohtu ei tohi võtta tühja kõhuga šīs zāles nedrīkst dzert tukšā dūšā 2. tukšs, veltīgs tühjad lubadused tukši solījumi; tühje sõnu tegema runāt tukšu; see on tühi asi tas ir nieks; ära näe tühja vaeva! nepūlies velti! tühja jooksma aiziet pa tukšo
`varn s {varna, `varna, `varnu} vadzis, pakaramais ta riputas mantli varna otsa viņš uzkāra mēteli uz vadža; nii hea võimalus ei ole varnast võtta tik laba izdevība zemē nemētājas
viitsimine s {viitsimise, viitsimist, viitsimisi} vēlme mingit viitsimist pole seda tööd ette võtta nav nekādas vēlmes uzņemties šo darbu
viltu adv 1. šķībi viltu laotud müür šķībi uzmūrēts mūris; jää surus laeva tugevasti viltu ledus pamatīgi sašķieba kuģi; käsi vedas joone kogemata viltu roka netīšām aizvilka līniju šķībi; teda ei saa koori võtta, ta laulab viltu viņu nevar ņemt korī, viņš dzied šķībi; pilt on seinal viltu attēls uz sienas redzams šķībi 2. greizi ta piilus viltu võõra poole viņš greizi paskatījās uz svešinieku; ma seletasin temale, mis käsikirjas viltu on es skaidroju viņam, kas manuskriptā ir greizi; töö võib kergesti viltu minna darbs viegli var noiet greizi 3. slīpi ta läks viltu üle põllu viņš gāja slīpi pāri laukam; riie tuleb lõigata viltu audums jāgriež slīpi
`võtma v {`võtta, võtan} 1. ņemt poiss võttis maast kivi ja viskas zēns paņēma no zemes akmeni un svieda; võtsin sõbralt paar raamatut paņēmu no drauga pāris grāmatu; ta võttis juhtimise enda kätte viņš ņēma vadības grožus savās rokās; midagi pähe võtma ieņemt kaut ko galvā; ta võttis uue sekretäri viņš pieņēma jaunu sekretāri; kast võttis koridoris palju ruumi kaste aizņēma koridorā daudz vietas; sõda võttis mõlemad pojad karš paņēma abus dēlus; naiseks võtma ņemt par sievu; päikest võtma sauļoties; hoogu võtma uzņemt ātrumu 2. ieņemt vietu, ieņemt virzienu võtke palun istet! lūdzu, sēdieties!; paat võttis suuna merele laiva uzņēma kursu uz jūru 3. uztvert ära võta seda nii traagilisel neuztver to tik traģiski 4. izraisīt, padarīt, likt uudis võttis ta keeletuks jaunums padarīja viņu mēmu; õlu on võtnud kõigil keelepaelad valla alus ir atraisījis visiem mēles; hirm võttis teda värisema viņš no bailēm drebēja 5. ēst, dzert lõunat võtma ēst pusdienas; ma võtaksin meelsasti lonksu vett es labprāt iedzertu malku ūdens; haige võttis tableti slimnieks iedzēra tableti 6. ierakstīt, ieskaņot, fotografēt terve kontsert võeti videolindile visu koncertu ierakstīja videolentē 7. bārties, rāties, ķildoties ilmast ilma võtavad nad omavahel viņi mūždien ķildojas savā starpā; ema võtab tütre kallal māte baras ar meitu 8. sar nolemt ta võttis vaikida viņš nolēma klusēt 9. sar raut kurat teda võtku! velns viņu rāvis!
arvesse võtma ņemt vērā, rēķināties asjaolud, mida tuleb arvesse võtta apstākļi, kas jāņem vērā
järele võtma 1. panākt tal tuleb kõvasti pingutada, et matemaatikas teistele järele võtta viņam stipri jāpiepūlas, lai panāktu citus matemātikā 2. vest aiz sevis vedur võttis vaguni järele lokomotīve piekabināja vagonu
kokku võtma 1. savākt, sakopot, sapulcināt ta võttis mehed kokku ja teatas juhtunust viņš sapulcināja vīrus un pavēstīja par notikušo; ta püüdis mõtteid kokku võtta viņš mēģināja sakopot domas 2. saskaitīt häältelugeja võttis hääled kokku balsu skaitītājs saskaitīja balsis 3. apkopot, rezumēt muljed võib kokku võtta paari lausega iespaidus var apkopot pāris teikumos
lahti võtma 1. attaisīt, atbrīvot võtsin pudeli lahti attaisīju pudeli; ta võttis kompveki paberi seest lahti viņš iztina konfekti no papīriņa; ta võttis jalad lahti, sest kingad olid märjaks saanud viņš noāva kājas, jo kurpes bija samirkušas 2. izjūgt, atbrīvot, atlaist sulane võttis hobuse lahti ja viis talli kalps izjūdza zirgu un aizveda uz stalli; võtsin koera ketist lahti atlaidu suni no ķēdes 3. (no darba) aiziet, atprasīties võtan enda töölt päriselt lahti iešu no darba prom pavisam; ta soovitas noortel end kontserdipäevaks töölt lahti võtta viņš ieteica jauniešiem koncerta dienā atprasīties no darba 4. (sastāvdaļās) izjaukt poisile meeldib vanu raadioid lahti võtta zēnam patīk izjaukt vecus radioaparātus 5. sar izraisīt, izsaukt see jutt võttis naeru lahti šis stāsts izraisīja smieklus; rasvane toit võttis tal kõhu lahti no treknā ēdiena viņš dabūja caureju
ligi võtma ņemt līdzi isa ei tahtnud lapsi külaskäigule ligi võtta tēvs negribēja ņemt bērnus līdzi viesos
läbi võtma 1. apgūt, mācīties närilisi pole me koolis veel läbi võtnud par grauzējiem mēs vēl neesam skolā mācījušies 2. sabārt, sarāt õpetaja võttis poisi spikerdamise pärast läbi skolotājs sabāra zēnu par špikošanu 3. nomocīt suur treeningkoormus võib sportlase läbi võtta liela treniņu slodze var nomocīt sportistu 4. ņemties aprunāt külaeided võtsid kõik uudised läbi ciema vecenes ņēmās aprunāt visus jaunumus
maha võtma 1. (zemē) nogāzt ta ei luba ühtegi puud maha võtta viņš neļauj nogāzt nevienu koku; haigus võttis ta maha slimība viņu nogāza 2. noņemt, atdalīt vana värv tuleb maha võtta vecā krāsa jānotīra; vigastatud jalg võeti maha ievainoto kāju nogrieza 3. novilkt, noģērbt ta ei võtnud üleriideidki maha viņš nenovilka pat virsdrēbes 4. sar nogāzt, nokaut, nonāvēt sügisel võeti kümme siga maha rudenī nokāva desmit cūkas 5. sar atņemt, atvilkt, samazināt honorarist võeti maksud maha no honorāra atvilka nodokļus; kiirust maha võtma samazināt ātrumu 6. sar noņemt, atbrīvot ta olevat direktori ametilt maha võetud viņš esot noņemts no direktora amata 7. sar novājēt, nokristies paistab, et oled maha võtnud rādās, ka esi novājējis
välja võtma 1. izņemt ta võtab kirja sahtlist välja viņš izņem vēstuli no atvilktnes; soolaga saab plekke välja võtta ar sāli var iztīrīt traipus; ta võttis koolist dokumendid välja viņš izņēma dokumentus no skolas 2. sar ņemt, sadabūt tema võtab selle raamatu kindlasti kuskilt välja viņš to grāmatu noteikti kaut kur sadabūs 3. sar paņemt, uzķert laulja võttis kõrge noodi puhtalt välja dziedātājs augsto noti paņēma tīri 4. uztvert, apjēgt vana pea ei võta seda enam välja vecā galva to vairs neapjēdz
õnneks võtma 1. pārņemt, nolaupīt mereröövlid võtsid kaubalaeva õnneks jūras laupītāji pārņēma preču kuģi 2. aizvilt sõbranna võttis mu noormehe õnneks draudzene aizvīla manu jaunekli 3. iegāzt nad püüdsid mind oma küsimustega õnneks võtta viņi centās mani iegāzt ar jautājumiem
ümber võtma 1. (apkārt) apņemt, aplikt võtsin salli ümber apliku šalli 2. ieskaņot atkārtoti, pārfilmēt, pārrakstīt, pārfotografēt stseen tuli kolm korda ümber võtta skatu vajadzēja pārfilmēt trīs reizes
võõras a s {`võõra, võõrast, `võõraid} 1. svešinieks ukse taga seisis keegi võõras aiz durvīm stāvēja kāds svešinieks; ema keelas võõra käest kompvekki vastu võtta māte aizliedza pieņemt konfekti no svešinieka 2. novec viesis seal peres osatakse võõraid vastu võtta tajā ģimenē prot uzņemt viesus
ühendus s {ühenduse, ühendust, ühendusi} 1. savienojums ühenduskaabel savienojuma kabelis; ühendusklamber savienojuma skava; ühenduskoht savienojuma vieta saare ühendus maismaaga salas savienojums ar sauszemi; neil nähtustel ei ole mingit ühendust šīm parādībām nav nekā kopīga 2. apvienība, savienība poliitiline ühendus politiska apvienība; vanemate ühendus vecāku savienība 3. saziņa, kontakts olime omavahel ühenduses bijām savstarpējā kontaktā; palume teid ajakirja toimetusega ühendust võtta lūdzam sazināties ar laikraksta redakciju; radist võttis ühenduse keskusega radists sazinājās ar centru 4. satiksme bussiliinid kindlustavad regulaarse ühenduse linnade vahel autobusu līnijas nodrošina regulāru satiksmi starp pilsētām

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur